Keskaja rüütel
Et
hõlbustada ratsule tõusmist, tehti särgile ette ja taha sisselõiked. Kõige paremini
haavatavaid kehaosi (õlgu, rinda ja põlvi) hakati katma metallist turvistega. XV
sajandil ilmus kogu keha kattev liikuvalt ühendatud terasplaatidest koosnev raudrüü,
mis pakkus mõningat kaitset ja tulirelvade vastu. Soomusrüü kaalus kolmekümne ja
neljakümne kilo vahel. Raudrüü koosnes: jalaturvistest, kürassist, käeturvistest,
soomuskinnastest ja kiivrist.
Jalad olid head märklauad vaenlasele, sest need olid kõige välja paistvamad kohad
ning nii sai hõlpsasti rüütli eluks ajaks halvata. Ennem XII sajandit kandsid rüütlid
harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid.
Teised kasutasid rõngassukki, millel olid mugavuse mõttes nahktallad. XIII sajandil
5