Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all, aretatud palju kultuursorte Märkused HARILIK ASTELPAJU Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa Päritolu 5-10 m Kõrgus rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu Kasvukuju kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad Võrsed peaaegu ümmargused, keskmiselt 0,3 cm pikad, läikivad, roostepruun-pronksjad Pungad vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste Lehed soomuskarvadega õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas Õied
Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Dekoratiivsete viljadega (käbidega) taimed Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides AREAAL Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa. SUURUS 5-10 m. VÕRA Rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun või mustjas. Noored võrsed kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste soomuskarvadega. ÕIED, VILJAD Kahekojaline taim. Õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas
29) Tilia platyphylla suureleheline pärn Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn Hariliku ja suurelehelise pärna hübriid. Paljas va. roodude nurkades hallpruunid karvatutid. Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk.
· Suurelehine pärn · Tilia platyphylla Õhem võrreldes hariliku ja suurelehise pärnaga Alt kahvaturoheline Lehe allküljel on roodude juures hallikad karvad · Läänepärn · Tilia x vulgaris Talbjas Pikalt lehe rootsule laskuv Õhuke Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga
Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk. Tilia × vulgaris – läänepärn Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid, pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad. Daphne mezereum – harilik näsiniin Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad. Hippophaë rhamnoides – harilik astelpaju Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. Phellodendron amurense– amuuri korgipuu Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad.
igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).
mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Eesti võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 (10) m. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga · Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. · Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. · Viljad: mahlased, söödavad, hapud, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid · Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine
Üldareaal Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa turvasmuldadel. Tsoon II. 1748. Tunnused: Võrsed: noored võrsed, lehed ja õietuped kaetud väikeste, ümarate roostekarva soomustega, noored võrsed lisaks kaetud ka tihedalt karvadega. Lehed: kaheaastased, elliptilised, munajad või munajassüstjad, 1...4 x 0,5...2 cm, tömbi kuni teravatipulised, leheserv tipuosas pisut saagjas ja alla käändunud, nahkjad, pealt tumerohelised, alt roostepruunide soomuskarvadega. Õied: asuvad võrsete tipuosas, kellukjad, väikesed, valged, tagasikäändunud tipmetega, IV-V. Sügiseti võib õitseda teiskordselt. Viljad: lamekerajad kuprad, 4.....5 mm laiad, sisaldavad palju pruune väikseid seemneid, IX-X. Kasvab vaid rabades ja siirdesoodes, tavaliselt rabamännikutes. Paljuneb pea eranditult vegetatiivselt. On nõrgalt mürgine. Meeldib kasvada mändide või suuremate põõsaste varjus kuid tunneb end hästi ka täisvalguses
annaabi.ee 
