Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja
Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga
Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug ... Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust
Kõige enam põgenes Eestist inimesi ära aastal 1944, kui Eesti aladele tungiva Punaarmee eest põgenes umbes 80000 inimest läände. Põhjus selliseks suureks põgenemiseks oli see, et Eestis oli väga palju inimesi arreteeritud, hukatud ja mitmeid tuhandeid inimesi oli küüditatud juba selleks ajaks. Seda suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna põgeneti peamiselt paatidega. Väga paljud eestlased põgenesid Rootis. Mindi paatidega Soome ja sealt edasi Rootsi. Soomlased aitasid sinna saabunuid Eesti põgenikke ja kuna eestlased ei saanud seal olla, sest NSV Liit nõudis põgenenud eestlasi tagasi. Soomest Rootsi saamisel aitas eestlasi Soome ohvitser Otto Kumenius. Rootsis ootas põgenikke soe toit ja ööbimis kohad, milleks olid siis kirikud ja rahvamajad. Põgeniti ka Saksamaale, kuhu põgeneti Saksamaa poolt varutud laevadega. Põgeneti ka teistesse Euroopa riikidesse. Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
