uurimusi. (Rätsep 2002: 51) Läänemeresoome sõnavara päritolu Läänemeresoome sõnavaraks eesti keeles peetakse neid sõnatüvesid, millel on vasted enamikus läänemeresoome keeltes, kuid pole kaugemates sugulaskeeltes. (Rätsep 2002: 5253) Esimene probleem on sõnavara päritolu. Ollakse kindlad, et sõnavara ei saanud algust ühest kindlast kohast ega sõnaloomingust, vaid mitmest eri kohast. Seetõttu arvab Rätsep, et osa sõnatüvedest kuulub varasemasse soomeugrilisse sõnavarra. Nende vasteid aga pole leitud. Teiseks arvab Rätsep, et sõnad on siiski laenatud indoeuroopa keelest, kuid laene pole õnnestunud tuvastada. Kolmandaks on võimalus, et tegemist on uue tüvega varasemast tüvest, mille seos kaduma on läinud ning keeleteadlased pole suutnud seda kindlaks teha. Faktidki näitavad, et sõna esialgne kuju võib palju muutuda. (Rätsep 2002: 53) Neljanda võimaluse on esitanud akadeemik Paul Ariste, kelle sõnul ei kõneldudki Eesti aladel alguses
ulatuse ja kujunemise nõrkkohad. 2.2 Teine põhiprobleem Teine ulatuslik probleem on, et läänemeresoomelisi tüvesid on eesti keeles palju võrreldes vanemate sõnarühmadega. Läänemeresoomelisi sõnatüvesid on eesti keeles peaaegu niisama palju kui soomeugrilisi sõnatüvesid. Oluliseks probleemiks on selle sõnavara päritolu. Läänemeresoome sõnavaral puudub ühine algupära ja see koosneb mitmest kihist. Osa nendest sõnadest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Kuid nende sõnatüvede vasted kaugemates suguluskeeltes on aga kadunud. Antud probleemile on pakutud erinevaid lahendusi, võimalusi, mis selgitaks seda. Ühe huvitava võimaluse pakkus välja Paul Ariste 1962. Aastal. Ta nentis, et meie maa oli asustatud juba viis kuni kuus tuhat aastats enne läänemere soomlaste saabumist Läänemere maile. Eesti ala esimesed elanikud ilmselt ei kõnelnud soome-ugri keelt ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid
võrreldes vanemate sõnarühmadega. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt ulatub läänemeresoomeliste tüvede arv 700-800-ni. Seega on läänemeresoomelisi sõnatüvesid eesti keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku. Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav, et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu tulemusena. Osa neist sõnatüvedest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Nende sõnatüvede vasted kaugemates sugulaskeeltes on kadunud. Teiseks võimaluseks on, et need sõnad on ikkagi laenud mõnest indoeuroopa keelest, aga lingvistidel pole õnnestunud neid laensõnu tuvastada. Kolmandaks võimaluseks on, et pole tegemist uue tüvega, vaid juba olemasoleva tüve niisuguse kujuga, mille seos esialgse tüvega on kaduma läinud. Nagu näitavad teadaolevad faktid, võib sõna esialgne kuju olla põhjalikult ja reeglipäratult muutunud
annaabi.ee 
