Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Kui enamus Euroopa keeltest kuulub IndoEuroopa keelkonda ning neil on ühised juured, siis eesti keel on üks soomeugri keeli. Selle poolest eristume kindlalt teistest eurooplastest. Mis puudutab etnilist päritolu, siis viimasel ajal on rõhutatud eeskätt meie europiidseid geene. Kuid nagu tõestavad ka uuemad geeniuurimused, on meis ometi olemas ka idapoolsetete soomeugrilastele omaseid geene. Tuhanded eesti tütarlapsed on abiellunud välismaalastega ning sünnitavad ja kasvatavad oma lapsi teistes maades. Nende lastest ei saa enam eestlasi, sest nad ei räägi eesti keelt ja võõranduvad eesti kultuurist. Nii on juhtunud ka paljude inimestega idas ja läänes, kelle mõlemad vanemad olid eestlased. Peaksime tegema kõik endast sõltuva, et segaperekonnad, milles üks vanem on eestlane, tahaksid elada Eestis ning ja nende lapsed kasvaksid eestlasteks
vepslased 8 240 5 61 % 940 Venemaa Uurali rahvaste sölkupid 4 250 arvukus 3 ja emakeeleoskus 28 % 650 SOOME-UGRI HÕIMULIIKUMINE • Hõimuliikumine algas juba peale esimest maailmasõda. • Algselt põhiliselt kolme riigi vahel: Ungari, Soome ja Eesti. • Peale teist maailmasõda kujunes Eesti NSV-st Venemaa soomeugrilastele tugev kultuuriline toetuspunkt. • Kultuuriline ja teaduslik koostöö on jätkunud ja tugevnenud peale Eesti taasiseseisvumist. • Venemaal elavatele sugulastele eraldatakse raha kirjanduse tõlkimiseks või pakutakse üliõpilastele stipendiumeid. • Eestis on MTÜ Fenno-Ugria mille eesmärgiks on sildade loomine soome-ugri rahvaste vahel. • Mitmel maal on tekkinud uuspaganlikke liikumisi, mis püüavad ellu äratada soomeugrilaste ürgset boreaalset maailmatunnetust.
tõenäoliselt väga kallis. Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente. Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid Ilumäe hiiepärn
annaabi.ee 
