mõned jäänukjärved. Valdavalt levivad Agusalu soodes rabad ja siirdesood, kuid vähesemal määral leidub seal ka madalsoid Rabarind on seal väljakujunemata ning ei esine seal laukaid. Sood vahelduvad seal kirde-edelasuunaliste liivseljandikega ehk kriivadega. Lagedaid väikerabasid piiravad Agusalu soodes sageli siirdesoolised alad või raskesti läbitavad väga märjad ubalehe-villpea õõtsiksood. Sealsed soosaared ja seljandikud ilmestavad omanäolist soomaastikku lääneosas on kitsad palu- ja nõmmemännikutega kaetud liivseljandikud. Idaossa jäävad suuremad soosaared, neist väiksematel nagu Kasniku, Heinsoo, Kuivasaare on kaetud põlis- ja loodusmetsadega. Luidete vaheline üleminek rabades on tavaliselt järsk. [] Joonis 12 Puhatu soo (http://www.matk.ee/tegevus/matkad/04/Puhatu/Puhatu%20yld.gif ) Poroni jõe ürgorg Hämarad, võimsad metsamassiivid, põlispuude ja jõesängiga jätab unustamatu mulje. Poroni
Sinijärve paisu ehitamise järel tõusis veetase ja taas hakkas suurvee ajal esinema kahesuunalist voolamist. Enamasti voolab Nava aeglaselt Põltsamaa jõest järve suunas. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=625]05.10.10 Endla järv, Männikjärv, Tulijärv, Kaasikjärv ja Sinilaugas on kunagise Suur-Endla jäänukid. Tänaseks on nad tasapisi raugastumas, ometi pakuvad elupaika paljudele elusolenditele ning toovad soomaastikku vaheldust. Madalaid, turbakallastega veekogusid iseloomustab lopsakas veesisene ja kaldataimestik, vesikuppude ja vesirooside väljad. Inimene on järvede vananemist kiirendanud nende veetaset alandades ja taas tõstes. Suurim järvedest, Endla, asub looduskaitseala südames ümbritsetuna rabadest, millele ta ise kunagi alguse andis. 8 Linnud ja loomad Looduskaitseala on pelgupaigaks, mille linnuliikide arv on viimasel poolsajandil suurenenud
.................................................11 2 Sissejuhatus Piiumetsa raba kuulub Kesk-Eesti väikesoode hulka. Suhteliselt väikesel rabal on esindatud kõik tähtsamad sootüübid alustades puis-peenar-älve-laukarabast ja lõpetades madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus Esimest korda võeti Piiumetsa maastikukaitseala kaitse alla 1981. aastal soo kaitseks (Keskkonnaregister). Praegune Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri hakkas kehtima 2006
Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud. Ehituse käigus tuli Hersiphronosel lahendada mitmeid keerulisi probleeme. Kuna kivimurru ja ehitusplatsi vahel laius rohkem kui kümme kilomeetrit soomaastikku, siis oli sammaste kohaletoimetamine tavaliste veovankritega võimatu. Vitruvius kirjeldab millise vaimuka lahenduse Hersiphronos probleemile leidis. "Ta asetas kogu sambatüve pikkuselt kaks neljatollist puuprussi ja ühendas need otstest põikprussidega, tüvede otstesse aga valas seatinaga hargnevate otstega raudvardad", mis läksid raamidesse asetatud raudpuksidesse. Ja kui "etterakendatud härjad hakkasid vedama, siis pöörlesid vardad puksides nii vabalt, et
Nende laastava mõju vähendamiseks soovitas Hersiphronos ehitada tempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise. Ehituse käigus tuli Hersiphronosel lahendada mitmeid keerulisi probleeme. Kuna kivimurru ja ehitusplatsi vahel laius rohkem kui kümme kilomeetrit soomaastikku, siis oli sammaste kohaletoimetamine tavaliste veovankritega võimatu. Vitruvius kirjeldab millise vaimuka lahenduse Hersiphronos probleemile leidis. "Ta asetas kogu sambatüve pikkuselt kaks neljatollist puuprussi ja ühendas need otstest põikprussidega, tüvede otstesse aga valas seatinaga hargnevate otstega raudvardad", mis läksid raamidesse asetatud raudpuksidesse. Ja kui "etterakendatud härjad hakkasid vedama, siis pöörlesid
annaabi.ee 
