Heino Eller (1887-1970 )
Tema muusika
üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika,
kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2.
keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded").
Viiuli- ja klaveriteosed
Elleri lemmikpill oli viiul. Tema tuntumad viiuliteosed on romantilise väljendusega
Sonaat nr 1 (1921), Narva-Jõesuu männimetsast inspireeritud "Männid" (1929),
sooloviiuliteosed Fantaasia (1931) ja "Avarused" (1940).
Kõige rohkem on Eller aga kirjutanud klaverimuusikat - 200 teose ringis. 1910.-1930.
aastatel kirjutas ta hulga prelüüde. Just nendes pöördus ta kõige esmalt moodsate
5
väljendusvahendite poole, see on uudseim ja otsinguterikkaim osa ta loomingust. Üks
populaarsemaid nendest on veel 1913. aastal Sevastoopolis kirjutatud, varase suvehommiku