Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel". Vivaldi mõju omaaegsele muusikale oli väga suur: 18. sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad. Johann Sebastian Bach, kes tundis tema loomingut trükitud nootide põhjal, tegi Vivaldi teostest ka töötlusi. Vivaldi dramaatiline, kuid samas lihtne ja ökonoomne kirjaviis oli eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale.
tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika, instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile
, sest nad ise niimoodi mängida ei osanud. Paganini võttis kasutusele tolle aja uudseid tehnilisi mänguvõtteid ja valdas neid meisterlikult. Ta tõstis soolomängu tehnika lausa peadpööritavatesse kõrgustesse. Näiteks oli üks Paganini etteasteid võtta viiulilt maha kolm ülemist keelt ning mängida ainult alumisel g- keelel. Parimaks näiteks tema ainulaadsest pillikäsitlusest on helilooja tuntuim ja enim esitatud teos ,,24 kapriisi" sooloviiulile , 24jas osa sellest sellest a-minooris 1.KUULAMINE .- meisterlik, kujundirikas, dramaatilised kontrasid, vibraatod, glissendod. "24 Kapriisi" oli üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet KUULAMINE;
meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja
Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat oopust: op.3 "L'estro Armonico" (on tsükkel 12 kontserdist neist 4., 2. ja esimene sooloviiulile) ja Op . 8 "Aastaajad" + "Torm merel" ja "Öö"; on loonud ka 49 ooperit; teoste koguaerv on umbes 770. Antonio Vivaldi avaldas suurt mõju järgnevatele põlvkondadele. Süit: Süit on eri karakteriga tantsude või instrumentaalpalade tsükkel. Tihti tuletati samast viisist hulk eri iseloomuga tantse. Süidi tähtsamad tantsud: a) allemande 4-osaline takt, rahulik saksa sammtants b) courante 3-osaline takt, kiire prantsuse hüppetants
1831-1834 Prantsusmaal ja Suurbritannias kellega ta võis nendes riikides kohtuda? Mõtlemiseks: Paganini andis kahe aasta jooksul 100 kontserdi 40 erinevas linnas. Elu viimased aastad (1835-1840) veetis Paganini kodumaal, osalt nõrgenenud tervise tõttu. Looming: 12 sonaati viiulile ja kitarrile (op. 2 ja op. 3), 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello 24 Kapriisi sooloviiulile (1820) üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Viimast kapriisi on kasutanud oma loomingus Brahms, Rahmaninov, Balcher ja Lutoslawski Palju muusikat soolokitarrile, 5 viiulikontserti (II kontserdi viimane osa La Campanella, it. k kelluke)
.......................................................7 Instrumentaalkammermuusika.......................................................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................................7 Sooloviiulile .......................................................................................8 Tsellole ja klaverile ................................................................................8 Kontrabassile ja klaverile ........................................................................8 Flöödile ja klaverile ..............................................................................8 Oboele ja klaverile .................................................
Pärt intstrumentaal teos 21) ,,Carmen" G.Bizet-ooper 22) ,,Meri" 23) ,,Laul maast" Mahler-sünfoonia 24) ,,Nürnbergi meisterlauljad" R.Wagner-ooper 25) ,,Rigoletto" G.Verdi -ooper 26) ,,Traviata" G.Verdi- ooper 27) ,,Saksa reekviem" J.Brahmus vokaalsümfooniline teos 28) ,,Naise elu ja armastus" R.Schumann-armastuslaulude tsükkel 29) Poloneesid (10) F.Chopin-poloness 30) ,,Fantastiline sümfoonia" H.Berlioz-sünfoonia 31) 24 kapriisi sooloviiulile-N.Paganini 32) ,,Lucia di Lammermoor" Donizette-ooper 33) Brandenburgi kontserdid J.S Bach-orkestrimuusika 34) ,,Talvine teekond" F.Schubert-laulutsükkel 35) ,,Lõpetamata sümfoonia" F.Schubert-sünfoonia 36) ,,Egmont" L.von Beethoven-ooper 37) ,,Figaro pulm" W.A Mozart- ooper 38) ,,Kuningliku ilutulestiku muusika" (,,Tulevärgimuusika") Händel 39) ,,Aastaajad" A.Vivaldi-klaveri tsükkel 40) ,,Loomine"-F.J hydn- oratoorium 6. Eesti muusika
kohta kirikumuusikal, orel lõhuti kirikust vahel isegi välja). Seetõttu ei vajanud õukond üldse kirikumuusikat, Bachi elu oli aga seni sellise muusikaga väga tihedalt seotud olnud! Kuna tema käsutuses oli väga hea orkester, valmis Bachil Köthenis oluline osa tema instrumentaalmuusikast ehk pillimuusikast: Köthenis kirjutas Bach suure osa oma: klavessiinimuusikast, teosed soolopillidele(näit. süidid sooloviiulile), teosed kammeransamblitele (paarist pillist koosnev seltskond), samuti palju kontserte (meeldetuletus- kontsert on teos ühele või kahele pillile, mis mängivad orkestri saatel, kontserdis on 3 osa: kiire, aegl. ,kiire) ja ilmalikke kantaate (meeldetuletus-kantaat on mitmeosaline teos koorile, orkestrile ja mõnele solistile). Vürst hindas Bachi väga ja lasi oma kapellmeistril end alati reisidel saata. 1720.aastal, kui Bach ühelt taoliselt
keelpillidele,ettevalmistatud klaverile 1985 ''Psalom'' keelpilliorkestrile 1988 ''Festina lente''keelpillidele ja harfile 1991 '' Silouans Song''keelpilliorkestrile, ''Fratres''keel-ja löökpillidele; ''Summa''keelpilliorkestrile 1992 '' Trisagion''keelpilliorkestrile; ''Fratres''viiulile, keel ja löökpillidele 1994 ''Concerto piccolo teemal B-A-C-H''trompetile, tembalole,klaverile ja keelpilliorkestrile; '' Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler''keelpillidorkestrile 1995 ''Darf ich''sooloviiulile, kellale in Cis ja keelpillidele;''An den Wassern zu Babel''tromboonile ja kammerorkestrile; '' Fratres''tellole, keel-ja löökpillidele;''Pari intervallo''klarnetile, tromboonile ja keelpillidele 1999 ''Mein Weg''14 keelpillile ja löökpillidele 2000 ''Orient & Occident'' keelpilliorkestrile 2002 ''Fratres'' kitarrile, keel-ja löökpillidele 2003 ''Lamentate''klaverile ja orkestrile 2004 ''Fratres'' puhkpilliorkestrile Vokaalsümfooniline muusika
fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole sonaat sooloflöödile ansamblisonaadid "Muusikaline ohver" "Fuugakunst" 8 Bach'i viimane teos Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub
fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole sonaat sooloflöödile ansamblisonaadid "Muusikaline ohver" "Fuugakunst" Kokkuvõte Bach ei ole midagi kirjutanud midagi teatr; tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik. Näiteks tuli tal elu ühel perioodil viis aastat järjest iga nädal anda üks vaimulik kooriteos ja kuna tal varemast ajast midagi erilist selles vallas kirjutatud ei olnud, kirjutas ta need teosed vahetult enne esitamist.
11 · Royal College of Music, London 200?-2006 Biograafia Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul. Sümfoonilise muusika (sh kolm sümfooniat) ja instrumentaalkontsertide kõrval on ta loonud üheksa keelpillikvartetti, kolm sonaati viiulile ja klaverile, 6 sonatiini sooloviiulile, 16 prelüüdi klaverile jpm. Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Olulu Sinfonia (Soome) ja kammerorkester Camerata Nordica (Rootsi), samuti on tema teosed kõlanud Chilingiriani Keelpillikvarteti (Inglismaa), Kerem Kvareti ning mitmete tunnustatud interpreetide esituses, sh Mikk Murdvee, Sten Lassmann ja Silver Ainomäe. Mihkel Kerem on olnud resideeruv helilooja Schleswig Holsteini Muusikafestivalil
annaabi.ee 
