vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid
Kantrimuusika sai alguse 1920´ndatel folkmuusikast ja ballaadidest(ehk vana aja muusikast). Põhiline rõhk oli tol ajal instrumentidel. Näiteks võib tuua Iiri viiuli, Itaalia mandoliini, Hispaania kitarri ning Lääne-Aafrika bandzo. Bill Malone´i meelest oli kantrimuusikat "tutvustatud maailmale kui lõuna- maade fenomeni". Erinevalt R&B´st, on kantrimuusika loodud nii heleda-ja tumedanahaliste koostööst. Esitamine: Kantrimuusikas on kaks kõige rohkem plaate müünud soolomuusika artisti maailmas. Üks on Elvis Presley, keda varem tunti kui "HillBilly Cat", ning teine on kaasaegne muusik Garth Brooks, kes on müünud üle 128 miljoni albumi(millega ta on top-omamaise albumimüügi liider USA ajaloos). 4. Jazz Jazz sai alguse Ameerika lõunapoolt 1920´ndatel, kus segati Aafrika ning Euroopa muusika. Art Blakey(Ameerika jazz-bändi trummar ning bändijuht), on öelnud, et kui poleks Ameerikat, poleks ka jazzi, sest selline muusika on
polüfoonilise motetitehnika ja ilmeka tekstikäsitluse. Schütz muutus elu lõpul konservatiivsemaks. Oli andekas ka õigusteaduses. Ühendas suurepäraselt muusikas emotsionaalse väljenduse ratsionaalse range kompositsioonitehnikaga, olles nõnda eelkäija J. S. Bachile. 1.3 Kontsertstiil ja oratoorium. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue 2 stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit.