Tuntud olid keskajal ka harf ning orel. Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse Prantsusmaaga seostuvad kaks zanrimõistet-nendeks on sansoon ja ballett. Esimene on tähenduselt lihtsalt laul. Trubaduuride esitatud sansoon oli ühehäälne, renessansiajastul (15.- 16.saj.) muutus see juba mitmehäälseks nagu itaalia madrigal. 19.sajandil kujunes sansoon valdavalt kergesisuliseks soololauluks. Klassikalise balleti väljakujunemisele eelnes Prantsusmaal õukonnatantsude tekkimine. Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2
prantsuse, kord itaallaste mõjudest segunenud. Saksamaa oli tugevalt mõjutatud renessanssi aegsetest polüfooniatraditsioonide mõjudest. Uue stiili kujunemine. Uute stiilide tekkimine tõi endaga kaasa vokaal- ja instrumentaalmuusika kiire arengu. Varasema polüfoonia asemele tekkis uus stiil monoodia, kus oluline on ühehäälne meloodia seda saatev harmooniasaade, millel on samuti oluline roll. Varasemale polüfoonia ülemine hääl seati ümber soololauluks lauto saatel. Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil
trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt (1500 1568) Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 1613) Claudio Monteverdi (1567 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria. 1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel. Mantova Gonzagad ja Firenze Medicid moodustasid endilegi sellised. Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut vokaalne virtuoossus, väga tundeline ja tundlik esitusmaneer lähe ooperile! Ilmalik laul Inglismaal
Mõtisklused üldistel teemadel, mis on iseloomulikud eleegiale (nt kuidas peab elus käituma) on sellise luule puhul tagaplaanil. · Sappho (ka: Sapfo) Sappho luule sündis neidude sõpruskonnas, kus Sappho oli ilmselt kasvatajannaks, andes kõrgest soost tütarlastele abielueelset õpetust. Kohalikest rahvalauludest lähtudes tõid nad Alkaiosega kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud monoodiliseks laulmiseks lüüra saatel (soololauluks) kindlas seltskonnas, kindlas miljöös. Teemadeks olid tütarlaste tunded, elu pisiasjad. Ning pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele. Sappho, fragment 2 (Aphroditele) Tõtta Kreetalt nüüd püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, altareilt ent tõusmas on suitsujoana
annaabi.ee 
