Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas". Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". Rannap on võitnud esimese preemia Eesti pianistide konkursil, pälvinud diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester)
Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija.
Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel. Aastal 2008 täiendas end Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad.
esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997- 1998). 1973a. Võitis Rein Rannap Eesti Vabariikiliku Pianistide Konkursi , ning sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis , Saksamaal(1976). Rein Rannap on seinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Mis on kirjutatud klaverile, ning mida on ta ise ette kandnu - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-1982), Klaverikontsert (1984),Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). 3 Orkestriteostest võiks nimetada:
1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977-1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap Lõuna Kalifornia Ülikoolis USC Los Angeleses Stephan Hartke juures heliloomingu erialal. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades samuti enamuses suurimatest linnadest USAs, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad 1980-1982, Klaverikontsert 1984, Cruise Control 1991, Six-pack piano 1997.Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973 ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel
,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust. Lisaks Rujale oli tal veel kaks rokk ansamblit: Noor-Eesti ja Hõim. Hõim tegeles rohkem Eesti rahvaviiside töötlemisega. Vanemad Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog ning muusikapedagoogika uurija. Ines Rannap oli viiuldaja, pedagoog ning muusikakriitik. Kontsertid Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL- is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Looming
esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986)
kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. HELILOOJA - KLASSIKA Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada
klassis. · 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas 5 Helilooming Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.
annaabi.ee 
