kiiresti, hüpertooniline (kontsentreeritud) soolesisaldis tingib vee imendumist vereringest soolde. - tavaliselt ei ole probleemi, sest normaalselt tuleb kontsentreeritud toitu maost soolde väikeste koguste kaudu. Läbi mao seina pääseb vesi aeglaselt. Kui magu on eemaldatud, päseb toit soolde pea kohe ja võib põhjustada dumping-sündroomi: verest imendub nii palju vett soolesisaldist lahjendama, et võivad tekkida šoki sümptomid. ● Tasakaal eriutmise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla. Selles on mitmeid ensüüme, mis ei ole sellesse eritunud vaid on tulnud sinna koos epiteelirakkudega. - mitmed toitained lõhustuvad ensüümide toimel viimast korda vahetult enne rakku imendumist. - kui epiteelirakud hävivad pärast hattude tipust irdumist, satuvad ensüümid soolemahla, kus nad
Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi peristaltilised lained. Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi. Soolte motoorika regulatsioon: auton NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast,
distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide( mittepropulsiivsed) segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi (propulsiivsed) peristaltilised lained.Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi. Jämesoole kohta loe eelmist vastust! Soolte motoorika regulatsioon:autonoomse NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS
sapipõis tühjeneb o Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine 6. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll. Jämesoolde läheb peensoolest üle 0.5-1 l soolesisaldist ööpäevas. - Seal toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Kui see on vee tagasiimendumist takistavata mitteresorbeeruvate sooladega takistatud, tekib kõhulahtisuse e diarröa. - Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine - süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett - valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid
kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine F. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll. Jämesoolde läheb peensoolest üle 0.5-1 l soolesisaldist ööpäevas. Seal toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Kui see on vee tagasiimendumist takistavata mitteresorbeeruvate sooladega takistatud, tekib kõhulahtisuse e diarröa. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine o süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett o valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid