moodi). Kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Pulkbakterite eelised ja puudused Suur eripind, sama ruumala. Parem kontaks keskkonnaga. Kiirem kasv. Pikad saledad pulgad kleepuvad hästi pinnale. Palju kleepumispinda. Tundlikkus osmootse rõhu suhtes- kuivavad kergesti. Viburid levinud, head ujujad. Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. Vibrio cholerae. Helicobacter pylori. Campylobacter jejuni- soolepatogeen. Aquaspirillum- väga suur spirill. Sees magnetteradest ,,varras" orienteerub magnetväljas. Spiraalsete bakterite eelised ja puudused Eelis veekeskkonnas liikumisel Kui hoida Aquaspirillum serpens'it kaua aega tardsöötmel, ilmuvad populatsiooni mutandid (pulgakujulised). Spiroheedid ehk keeritsbakterid Väga peenikesed, rakk on pikk. Treponema. Leptospira. Keeritsjad kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisele ümber raku. Niitjad bakterid
Enterobacteriaceae liigid on kõik võimelised lõhustama glükoosi, Pseudomonas aga mitte. Biokeemiliste omaduste määramiseks kasutatakse Kliegleri söödet. Kliegleri sööde sisaldab laktoosi 1%, glükoosi 0.1% ning raudsulfaati ja Na2S2O3. Viimase abil toimub H2S produktsiooni määramine. Hindamiseks jälgitakse punase (aluselise) söötme värvuse muutust kollaseks (happeliseks) längpinnal ja katsuti põhjas. Kui mikroob lõhustab ainult glükoosi, kuid mitte laktoosi (soolepatogeen), muutub sööde kollaseks, kuid happe vähesuse tõttu längpinna juures muutub reaktsioon õhuhapniku toimel tagasi aluseliseks – längpind on punane. Laktoosi lõhustamisel muutub längpind kollaseks. Must värvus viitab H2S produktsioonile, söötme purunemine gaasile (vt. tabel). Mikroob Längpind Katsuti põhi Gaas H2S E. coli Kollane (hape) Kollane (hape) Lõhki Must puudub