Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001: 328). Peensoole veresoonte võrgustik lähtub soolekinnistist, mis moodustab tiheda kapillaaridevõrgustiku ulatudes hattudeni. Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne. Tasakaal eritumise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla, milles on mitmesuguseid ensüüme- näiteks peptidaasid. Sooltes liigub toit rütmiliselt kokku tõmbudes ja lõtvudes, liigutades ja segades sedasi toidumasse (Nienstedt jt 2001: 328-332) Kasutatud kirjandus Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia
- intensiivseim imendumine toimub tühisooles, kus on palju ringkurde,mis niudesooles puuduvad - peensoole ja jämesoole ühinemiskohaks on niudesoole-umbsoole klapp, mis ei lase jämesoole sisul peensoolde tagasi liikuda - tühi- ja niudesoole vahel puudub selge eristuspiir, tühisool läheb pikkamööda üle niudesooleks ● Soolehatte varustav kapillaaridevõrgustik saab alguse soolekinnistist MESENTERIUM - peensoole eritatav soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme, soole epiteelis on rohkesti lima eritavaid karikrakke. Peensoole funktsioon: 1. Toitkördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. See soodustab imendumist. 2. Peensoole mahla sekretsioon. 3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4