juharakkudest (Na-bikarbonaati sisaldav) mao soolhape neutraliseerub lõhustunud valkude ja rasvade toimel 12ss-st ensüüm pankreosümiin (koletsüstokiniin) vereringesse pankreasenõre eritumine näärmerakkudest (ensüüme sisaldav) valkude, s/v-te ja rasvade lõhustumine jätkub Neuraalne: - parasümpaatikuse ärritus toimib analoogiliselt pankreosümiinile Peensool (1) Pikkus elus inimesel 3 m (laibal 5 m), laius 5 cm Kinnitub soolekinnistiga, milles kulgevad vere- ja lümfisooned, kõhuõõne tagaseinale Peensoolel on kolm osa: - duodeenum: 20-30 cm, ülaosa sisaldab happelist maonõret (haavandid!) ja alaosa neutraalset sapi- ja kõhunäärmenõret - jejunum e. tühisool (40% pikkusest), toimub intensiivne imendumine. Läheb sujuvalt üle - ileumiks e. niudesooleks (60%), mille lümfoidkoes toimub antikehade moodustumine
Peensoole osad: 1) kaksteistsõrmiksool e duodeenumDUODENUM ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud soolekinnistigaMESENTERIUM) ● duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsalPAPILLA VATERI´ l avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha - nende poolt eritatav sapp ja pankreasenõresegunevad siin maost tulnud vedela toitkördiga. - Papilla vateri suudmes asub sulgurlihasM.SPHINCTER ODDI Duodeenumi Funktsioon:maost duodeenumisse jõudvas ühtlaselt vedelas, peenestatud ning segatud
Üht osa maost ja kaksteistsõrmikust katab eestpoolt maks. Kõhunääre Kõhunääre (pankreas) asub retroperitoneaalses ruumis. Kaksteistsõrmiku kaares asub kõhunäärme pea, selle keha liibub eespoolt vastu selgroogu ning saba võib ulatuda põrnani. Põrn Põrn asub vasakpoolses ülakõhus, maost vasakul, vastu vahelihast ning pole täiskasvanul tavaliselt palpeerimisel tuntav. Teda kaitseb rinnakorvi vasakpoolne alumine osa. Peensool ja jämesool Alakõhus liitub kaksteistsõrmiksoolele soolekinnistiga tagumise kõhuseina külge kinnitatud vabalt liikuv tühisool (jejunum), mis läheb sujuvalt üle samuti liikuvaks niudesooleks (iileum). Kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool moodustavad koos peensoole. Niudesool suubub parempoolses niudeluu lohus jämesoole (colon) esimesse ossa pimesoolde (caecum). Pimesoolest väljub ussripik (appendix vermiformis). Pimesoolest jätkub jämesool ülespoole tõusva käärsoolena (colon ascendens)
annaabi.ee 
