Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris
kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks)
kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks)
Kohtualine eeldas, et eelmisel päeval ultraheliuuringu läbi viinud ja patsienti operatsiooniks ette valmistanud arst on patsiendile viimase olukorda ning ettevõetavat protsetuuri selgitanud. Abordi käigus läbistas arst emaka seina ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud. 5 Maakohtu otsus
Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega elminatsioon - ELMINATIO -eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine flaatus - FLATUS -soolestiku kaudu väljuv gaas faeces -roe mesenterium -soolekinnisti omentum -rasvik bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass seedeferment/ -----> toitainete lagundamiseks organismis toodetav seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS
30. Strangulatsiooniileus. Diagnostika. Ravi. Strangulatsiooniileus on mehaanilise soolesulguse alavorm. Sel juhul iileuse primaarseks põhjuseks on kahjustatud sooleosa veresoonte ja närvide pitsumine. Selle tulemusena areneb soole isheemia, turse ja hüpoperistaltika, mis omakorda väljendub soolesulgusena. Kõige ohtlikum tüsistus on sooleseina nekroos ja perforatsioon. Etioloogia: volvulus (selle tekkeks vajalik pikk soolekinnisti sigmasool, umbsool, harva ristikäärsool ja peensool), pitsunud song (sisemine või välimine), liited. Diagnoosimine: Strangulatsioonile viitavad raske üldseisund (tahhükardia ja hüpotensioon), püsiv tugev valu, palavik, peritoniidinähud, veri rektaalsel palpatsioonil või väljaheites, välise songa puhul nahamuutused ja palpatoorne valulikkus. Diagnoosi kinnitamiseks Rö ja/või KT i/v kontrastainega, pitsunud väline song on kliiniline diagnoos.
rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54.Millised on serooskest ja soolekinnised? Serooskest-see on ulatusliku kõhukelme üks osa. Vähendab soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist. Neil on siledad, vähese võidega pinnad, nende omavaheline liikumine toimub peaaegu hõõrdumiseta. Soolekinnisti on kahekõhukelmelestme sidekoeline tekis, mis algab umbes 15cm pikkuselt alalt kõhuõõne tagaseinast, muutub lehvikuliseks ja lõpeb serooskestana soole pinnal. 55.Suu ja hambad(eraldi lehel) Suus toimub toidu peenestamine, niisutamine süljega ja maitsmine. Hambaid on kokku 32, purihambad, eespurihambad, silmhambad, lõikehambad, tarkusehammas. Hambaehitus-alustades pealmisest kihist, koor-kael-juur-hambasäsi. Hamba peamise massi moodustab
jääkainete ja gaasi vahetus Mõisted: Mis on somatopleura ja mis on splanhiopleura? Dorsaalne (selgmine) kiht (somaatiline mesoderm), mis asub ektodermi all, moodustab koos ektodermiga somatopleura (külgmine/kõhtmine kehasein; jäsemete luud, nahk). Ventraalne (kõhtmine) kiht (splanhniline mesoderm), mis asub endodermi kohal, moodustab koos endodermiga splanhnopleura (süda- kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisoonestik, hematopoiees e. vererakkude areng, soolekinnisti (mesenteerium), seedekulgla, kopsude, vistseraalse kõhukelme, vistseraalse kopsukelme ja epikardi areng). 59 Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) Somatopleura ja splanhnopleura vahele jääb õõnsus, mida nimetatakse tsöloomiks (kehaõõs). Tsöloom on vedelikuga täidetud õõnsus, mis võimaldab: suurendada keha mõõtmeid vabastada seedesüsteemi kehaseinte otsesest survest, muutes selle liikuvamaks
NB! Maksahaiguse tõttu tekkinud verepaisu korral tekivad selles piirkonnas veenilaienditele sarnanevad veresoonelaiendid. Need võivad lõhkeda ja põhjustada verejooksu, mida selle asukoha tõttu on väga keeruline sulgeda (→ ptk „Verejooks ninast või suust“). 77 Kõhuõõs (cavum peritoneale) Magu ja sooled asuvad kõhuõõnes, kus nende liikumine on piiratud. Kõhuõõs on kaetud õhukese serooskelmega, mida nimetatakse kõhukelmeks (peritoneum parietale), see läheb soolekinnisti kaudu üle siseelunditele (peritoneum viscerale). Soolekinnisti (mesenteerium) kõhukelme duplikatuuri abil kinnituvad organid kõhuõõne tagumise seina külge ja tema lestmete vahel kulgevad soolele veresooned ja närvid. Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-, rasvkude
annaabi.ee 
