Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Pindala 31 500 km² Suurim sügavus 1637 m Kõrgus merepinnast 456 m Järve pikkus on 636 km Laius kuni 80 km Soolajärved Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega Suure soolsuse põhjus on äravoolu puudumine. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid ( NaCl ). Kõige madalamal asuv soolajärv on Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Surnumeri Surnumeri on kõige soolasem soolajärv Lähis-Idas. Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril Kõrgus merepinnast -422 m[1] Suurim sügavus 316 m Pindala 600 km² Soolsus 340 Maht 128 km³ Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee
Mõnikord aga peetakse soolajärveks veekogu, mille soolade sisaldus on üle 3000 mg liitris. Üldjuhul on soolajärvede soolsus suurem kui mereveel (keskmiselt 3,6 %). Maailma neli suurimat soolajärve on Araali meri, Balkasi järv Kasahstanis, Suur Soolajärv (suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks tituleeritud Kaspia merd. Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre. Soolajärvede soolsus muutub järjest suuremaks, sest jõed toovad sooli pidevalt juurde, aurumise teel saab järvest lahkuda aga vaid mage vesi.
annaabi.ee 
