Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled! Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu! Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht! Lambad söövad kadakaid!
, Viimsi ps., Juminda ps., P2rispea ps., Lahepere-, Kopli-, Tallinna-, Kolga-, Hara-, Eru-, K2smu-, Kunda-,Narva laht. J2rved: Enamasti on nad tekkinud merelahtmetest maat6usu tagaj2rjel. Harku-, Kasmu-, Kahala j2rv. *Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne
pinnas kuivab täiesti läbi. Ekstreemsete kasvutingimuste tõttu domineerivad alvaritel stressi taluvad liigid. Looniitude tüüpiliste liikide põhilevila on sageli Kagu-Euroopa steppides või Põhja-Euroopa subarktikas. Loopealsetel kasvab väga sageli tugeva põõsarinde moodustav harilik kadakas, mille tihedus sõltub majandamise intensiivsusest. (Luhamaa, H. jt. 2001.) Rannaniidud Rannaniidud tekivad madalatele merekallastele, kus merevee ja karjatamise mõju tekitavad soolalembesed taimekooslused. Olenevalt mere kaugusest võib taimestikus eristada kolme vööndit. Subsaliinsed taimekooslused asuvad hüdrolitoraalis. See ala on alaliselt või pikka aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne rannikuvöönd
mullas on mangaani ja rauda.Aluselites muldades raud ja muud metallid muutuvad taimedele raskesti kättesaadavaks, ei lahustu.Kõrge happelisus, kui pH on alla 3, häirib osmoregulatsiooni, ensüümide talitlust, Kaudne mõju, läbi katioonide vahetuse. Ka loomade kättesaadavate toitainete ulatus. Soolsus ehk haliinsus, vees lahustunud soolade hulk promillides. Isotoonne organism(vee elukad) - organism, mille kehavedelike soolsus on sama mis mereveel.Halofüüdid, ehk soolalembesed, akumuleeruvad elektrolüüte oma vakuoolidesse, kuid tsütoplasmas conc hoitakse madal. Taimed saavad nii madala osmootse rõhu ja turgori. Elektrolüütide kahjulik toime seetõttu ei esine.Veevool ka abiootiline tingimusVeevool esineb põhiliselt ojades, kus on ühesuunaline vool, ebapüsiv säng ja veehulk ja veel kõik muudavad elu väga rakseks. Mida allapoole, seda suure, veehulk. Ülevalpool, planktone ei ole, kuna veehulk on väiksem, kärestikuline.
maastikukaitsealal, Kihnus). Rannaniit …. • •… on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. • •Primaarsed • •Sekundaarsed Kuidas rannaniidud tekkisid (tekivad)? • •Eestis lääne- ja loodeosas rannik tõuseb pidevalt (2-3 mm/a). • •Esmalt tekivad pioneerkooslused, hiljem primaarsed niidud (halofüüdid e soolalembesed taimed). • •Varasema tiheda asustuse tõttu võeti koheselt karjamaana kasutusse (hoidis ära alade roostumise, kadastumise ja metsastumise). Kus nad Eestis paiknevad? • Ranniku ja saarte rannajoon ca 3800 km pikkune ja geoloogiliselt mitmekesine. • •Põhjarannikul vaid fragmendid, ulatuslikult Lääne- Eestis ja läänesaartel. • •Enam levinud mölli- ja moreenrandlate piires. Kokku on Eestis
Pärisrannarohumaad: mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke ka sarapuu, angerpist,
Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3
ilmselt küllalt erinevad oma eellastest. Eukarüootide ja prokarüootide lipiidid on esterlipiidid, ARHEDE LIPIIDID ON EETERLIPIIDID. Arhedel (just eüarhedel) leitud valgud, mis on järjestuselt sarnased eukarüootide histoonidele. Arhede domeeni kaks oluliseimat hõimkonda on Euryachaeota ja Crenarchaeota. Eurüarhede hulka kuuluvad metanogeenid (metaboliseerivad metaani; ainult arhedele iseloomulik tunnus), halofiilid (soolalembesed; rakukest vajab soolast keskkonda) ja väävlit metaboliseerivad liigid. Krenarhed on ürgsemad. Halofiilsed arhed (näiteks perekond Halobacterium) sünteesivad ATPd valgusenergia arvel, kasutades selleks mitte klorofülli, nagu taimed ja teised fotosünteesivad bakterid, vaid punast pigmenti bakterirodopsiini. Bakterirodopsiin (arhede fotosünteesi pigment) paikneb punatäppidena rakumembraanis ja tema vahendusel toimub valgusenergia muundamine ATP energiaks.
annaabi.ee 
