.................. lk 6 "Ajalugu"- ........................lk 7 "Sigimine"- ......................lk 8 Pildid- ...........................lk 9-10 Üldiselt Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda ja sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn. Kaugetel aegadel, mil ilm oli Eesti alal soojem, elasid siin ka sookilpkonnad. Viimane teade selle loomakese leiu kohta jääb siiski sajandi taha. Ent nüüd on ta Setomaal end jälle näidanud. Levila Praegune levila. Ebakindlate andmete tõttu on sookilpkonna praegusaegset levikut raske kindlaks teha, kuid tuginedes eri raamatute andmetele, võib mingi pildi siiski saada. Tundub, et Euroopas elab ta kõikjal peale Briti saarte ja Skandinaavia. Meid huvitab eriti tema levila põhjapiir. Taani teadlaste arvates langeb see kokku juuli
Tsiili rannikul, Austraalia kagu- ja edelaosas ning Lõuna-Aafiras Kliimavööde : lähistroopiline Mullad : pruunmullad Taimed : eukalüptid, küpressid, piiniad, õlipuud, tammed, loorberid, korgipuud Loomad : Inimtegevus : põllumajandus, turism Probleemid : Lähisekvatoriaalsed metsad Geograafiline asend : mandrite idarannikutel Kliimavööde : lähistroopiline Mullad : Taimed : igihaljad tammed, kameeliad, kampripuud, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, liaanid, sooküpressid Loomad : sookilpkonnad, alligaatorid, pandad, tiigrid, puumad, haigurid, madukaelad Inimtegevus : põlluharimine, turism, elektroonika- ja raketitööstus, uurimiskeskus ja kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must-
Eestit mõjutanud Põhja Jäämeri ja kliima. Jääaja järgsel perioodil arktiline kliima. 9600 e.Kr preboreaalne kliima, siin hakkavad kasvama ka lehtpuud. Linnud, kes söövad seemneid on levitajateks? Kõige soodsamad on inimtegevusele 7200 e.Kr, atlantiline periood, mis kestab kuni 3800 e.Kr. Temperatuur mõne kraadi võrra tänasest soojem, kliima mereline st kasvasid laialehelised puud (ka pöök, tamm, pärn, kask). Eksootilised loomad, nt sookilpkonnad, metskassid, metshobused. Subboreaalne kliima 3800 700 e.Kr, soojem kui tänapäeval, suht palju laialehelisi puid. Pulli asula 9000 e.Kr. Soomes üks asula, mis oli kasutusel enne viimast jääaega st. u 120 000 tagasi. Läti ja Leedu aladel asulaid, mis pärinevad jääaja taandumise (sulamise) perioodist. Noil inimestel oli pea alaks põhjapõtrade küttimine, kes liikusid jää-ääre ümbruses. Põhjapõdra küttide asulad. Eesti alal kestis jää taandumine paarkümmend aastat
annaabi.ee 
