ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis,
Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi. Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo. Ligi 75% on madalsoo Sanglas ja raba 10,7%. Kõige suurem turbalasundi paksus on 9,5 meetrit ja keskmine 3,4m. Turvast töödeldakse enamasti briketiks. Sangla madalsoometsad vajavad eriti kaitset, kuna seal leidub palju kotka pesapaiku
Tuhasus, % 3,7 2,9 2,7 1,4 2,7 2,2 Varu, milj. t 10,65 2,14 4,24 9,12 18,2 27,35 [] MURAKA KAITSEALA Osa praegusest Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui asutati kotkaste kaitseks Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi aga Muraka raba botaanilis- zooloogiline keeluala. 1981. aastal haarati enamus soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala, mille pindalaks on 13059ha. [] 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimestel on keelatud minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse 1. veebruarist kuni 30. juunini ning Ratva raba looduslikku sihtkaitsevööndisse ei tohi minna 1. veebruarist 15. juulini
annaabi.ee 
