Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
Selle tõttu on muutunud suur osa maast kasutuskõlbmatuks ning see mõjub laastavalt põllumajandusele.Ka põhjavesi kaotab oma kvaliteeti ning alaneb kaevandamise tõttu. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See mõjub taas inimeste tervisele ning rikub maa strukutuuri. Majandusminister Juhan Parts tõdes, et põlevkivi kaevandamine võib tulevikus hävitada ka sookaitsealad. Seega tuleks vähendada Eestis põlevkivil põhineva energia tootmist ning kasutada loodussõbralikumaid meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat. Oluliseks probleemiks on ka liigne metsade mahavõtmine. Selle tulemusena on paljud loomad jäänud ilma elupaigast. Elupaiga kaotanud elusolend aga ei pruugi kohaneda uue kohaga, ta ei pruugi seda üldse leida või võtab see tal väga kaua aega. Nii võib ta ära surra. Mõned liigid võivad lausa välja surra
Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid.(1) Maastikukaitsealad · Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007
kasutuskõlbmatuks ning see kahjuks mõjub laastavalt põllumajandusele, samuti tänu põlevkivi kaevandamisele kaotab oma kvaliteeti ja põhjavesi. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See omakorda mõjub halvasti inimeste tervisele ning rikub maa struktuuri. Eesti kunagine peaminister Juhan Parts tõdes, et põlevkivi kaevandamine võib tulevikus hävitada ka sookaitsealad. Seega tuleks vähendada Eestis põlevkivil põhineva energia tootmist ning kasutada loodussõbralikumaid meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat. Muret tekitab ka liigne metsaraie. Selle tulemusena jäävad paljud loomad ilma oma elupaigast. Elupaiga kaotanud loom ei pruugi aga kohaneda uue elukohaga või ei pruugi ta üldse uut elukohta omale leida. Tänu viimasele aspektile ta sureb. Selle tulemusel võivad aga osad liigid välja surra
...................................................................................... 7 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala
väävlirikkad raviveed turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. 32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. 33. Kaitsealuste soode osatähtsus, enim kaitset vajavad sootüübid Kaitse all 255 000 ha soid ja soometsi. Enim ohustatud on allikasood,
Seal edukalt pesitsevad sellised haruldased liigid nagu väike-konnakotkas, must-toonekurg ja rukkirääk. (RMK) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) 4 SOOMAA RAHVUSPARK Ajalugu Soomaa rahvuspark asub Viljandimaa Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallas ning Pärnumaa Paikuse, Tori ja Vändra vallas. 1957. aastal võeti kaitse alla Halliste puisniit hiljem aastal 1981 moodustati Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad ning aastal 1993 loodi nendest Soomaa rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsata sealset Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on
Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib elupaigana ainsana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- jt. liikide säilimise. (Raukas, 1995: 362) Siin jälgitakse ökosüsteemide looduslikku dünaamikat, nendes toimuvaid protsesse ja muutuste võimalikke suundi. Sookaitsealad on asendamatu labor, kus loodus ise on püstitanud katse ja uurija peab vaid selle tulemusi kontrollima, inventeerima ja interpreteerima. Uuringud aitavad üha paremini ja täpsemalt mõista soode olemust, nende rolli ümbritsevas maastikus ja kogu biosfääris, inimtegevuse mõjul toimuvaid muutusi ja võimaldavad teha otsuseid, kuidas kaitsta neid praegu ja tulevikus. (Kimmel, 2001: 22) Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, mis on Eesti soode monitooring ning
Kaitseala on oluline veelindude pesitsus ja rändepeatuspaigaks (http://www.envir.ee...). 13 Ramsari alaks liideti Laidevahe 31. märtsil 2003. aastal (Aasma, 2008). Sookuninga looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Tali ja Saarde vallas. 1964. aastal võeti kaitse alla 2 Jäärja metskonna kvartalit. 1991. aastal loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealad. Sookuninga looduskaitseala moodustati nende põhjal 1999. aastal. Eesmärgiks on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ning sealsed kaitstavaid liike. I kategooria liikidest on registreeritud näiteks väike-konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg, Sookuninga looduskaitsealale jääb ka metsise mänguala. Kaitsealale jääb 6 sood, need moodustavad umbes 1/3 suurest soostikust, mille lätipoolne osa on samuti kaitse all. Soostik paikneb Sakala kõrgustiku edelaserval ja
Soojusreostus keskkonna reostumine soojuseks muutunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heitmete vahendusel. Selle tagajärjel halveneb looduslike ökosüsteemide elukeskkond (nt. väheneb vee hapnikusisaldus) ja kohalik kliima muutub. Maakera soojusbilansi tasakaal seab põhimõttelise piiri tuumeenergeetika arengule, sest geosfääri s. põhjustaks katastroofilisi kliimamuutusi. Sookaitsealad kaitsealad soode looduse ja veereziimi säilitamiseks. Spetsialistid autökol. kindlaile keskkonnatingimustele ja kindlale toidule kitsalt kohastunud (spetsialiseerunud) organismid. Vastand on generalistid. Spontaanne iseeneslik; looduslik, inimolenematu (fauna, floora). Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne.
süsihappegaasi allikateks. Soode olemasolu, kaitse ja õige majandamine on kliima soojenemise tõkestamise seisukohast seega oluline. ((Foto: Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus Kõrvemaa maastikukaitsealal.)) Küsimused 1. Iseloomusta Eesti soode paiknemist piirkonniti. 2. Nimeta Eesti suuremate soode asukohad. 3. Milline on soode tähtsus loodusele ja majandusele? Nimeta mõlemast vähemalt kolm. 4. Miks on loodud sookaitsealasid? Millised sookaitsealad Eestis on? 5. Millised inimtegevused võivad soid kahjustada? Kuidas kahjustamist vältida? --- 98 Õppetükkide 3.1-3.9. kokkuvõte Ülevaade 1. Enamikul Euroopa lääneosa riikidel on merepiir. Täielikult ümbritseb meri Islandit, Iirimaad, Ühendkuningriiki ja Maltat. 2. Euroopat ümbritsevad Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Läänemeri, Vahemeri, Must meri ja Atlandi ookean. 3. Läänemeri on geoloogilises mõttes noor meri, tekkinud 10 000-12 000 aastat tagasi. 4
Surnumeri Suur Kanjon Suur Vallrahu Rocky Mountains (Kanada) Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfäärikaitseala, Ramsari alad, Natura alad Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud ja paljandid, elus objektidest aga näiteks kotkad (merikotkas, väike konnakotkas jt) ja taim järv lahnarohi 42. Euroopa UNESCO maailmapärandi objektid UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri ja loodusobjektidest, mille UNESCO
Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Mujal Euroopas on need loodusmaastikud praktiliselt hävinud. Sealsed sood on juba aastasadade eest põllu- ja metsamaa saamiseks kuivendatud. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha) ning Peedla (15 500 ha) soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. Soode kasutamine Sood hakkasid tekkima pärast viimast mandrijäätumist (ca 8000–10 000 aastat tagasi). Jää alt hiljem vabanenud Lääne-Eestis on seetõttu rohkesti madalsoid. Ida- ja Kesk-Eestis, kus soostumine on toimunud pikemat aega, on rohkem rabasid. Kõige tähtsam soodes leiduv loodusvara on turvas. See tekib soos kasvavate taimede jäänuste
annaabi.ee 
