Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Sookailu võrseid on kasutatud tõrjeks koide, lutikate, kirpude ja hiirte vastu, samuti on kasutatud rahvameditsiinis sügisel kogutud sookailu võrsete
Sookurg on üks vähestest varem ohustatud seisundi hindamisel arvestatakse eelkõige liigi arvukuse ja leviku tegelikke ja hävinud (RE). Veel kümme aastat tagasi olid nad kõik veel liikidest, kes viimase punase nimestiku prognoositavaid muutusi vähemalt kümne ja vahel ka enama aasta jooksul.
Sookaitseala pindala on 554 ha (EELIS). Piiumetsa maastikukaitseala pindala on 1130 ha (EELIS 2). Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks (Piiumetsa maastikukaitseala
Sookask – kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata.
Sookurg – olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu (1500-800 e.m.a) – veelindude austamine väga tähtis: nt kormoran, kes veab päikesekettaga kaarikut; part päikeseratta kõrval või päikesekettaga paadi vedaja.
Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas.
Sookaitsealal on 8 järve: Pahasenja järv, Viinamardi järv, Puhatu järv, Korponi järv, Puhatu Martiska järv, Pagari järv ja kaitseala lõunaserval kaks kinnikasvavat Agusalu järve ehk Soska järve.
Sookvoot - Tagamaks võrdset meeste ja naiste osalemist eri valdkondades nt poliitikas on kehtestatud sookvoot, millega nähakse ette seadusega, et parlamendi nimekirjas peab olema võrdselt naisi
Sookasel on kahesuguseid urbasid: ühed on isasõitega, need ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad alles kevadel ja on isasurbadest lühemad.
Sookask on uuenenud enamasti looduslikult, kasvades turvasmuldadel. Temast saab enamasti vaid paberipuud ja turvet sookaasiku alla tekkivale kuuse looduslikule uuendusele.
Sookaitsealad on asendamatu labor, kus loodus ise on püstitanud katse ja uurija peab vaid selle tulemusi kontrollima, inventeerima ja interpreteerima.
Sookaasikute tagavara on 60 aastaselt 130-150 tm ha-l, kuusikutel kuni 180 tm ha-l ja sanglepikutel kuni 200 tm ha-l. Sookaasikute puit halva kvaliteediga.
Sookastik on lühikeste võsunditega hõremurusalt kasvav taim; kõrs püstine, 60-150 cm kõrge, 4 või 5 sõlmega, pöörise alt kare.
Sookurg on halli sulestikuga, Sookurg pesitseb soodes, hõikega tumedate jalgadega ning heleda niisketel raiesmikel, nokaga suur lind.
Sookailust on abi saadud ka liigeste ja lihaste valu korral, kergesti ajab ta naha higile ja soodustab jääkide eritumist uriini kaudu.
Sookail – Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) – vill (viltjate lehtede tõttu); palustre – soo-, soos kasvav.
Sookurg on peaaegu kõigis levila riikides kaitse all ja ka nende salaküttimine on vähenenud.
Sookurg on niisugune suur hall punase pealaega kaunis lind, keda kevadel ja sügisel Eesti
Sookask - Betula pubescens kollaseleheline jt., neid kasutatakse Euroopast ja Aasiast.
Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini.
Sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes.
Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 6 – 15
Sookail on kanarbikuliste sugukonda kuuluv taimeliik; kääbuspõõsas.
Sookailul on kergemini lenduv kui ilmselt ühelgi teisel meie taimel.
Sookaitsealad – kaitsealad soode looduse ja veerežiimi säilitamiseks.
Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina
Sookurepaari pesitsusala ehk kodupiirkonna kese on kuni poegade koorumiseni pesa.
Sookäpp - Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi.
Sookure pesaks on suur taimekuhi maapinnal, mis on hästi varjatud.
Sookurg on enamus levila riikides kaitse all, nii ka Eestis.
Sookure pesapaiga - ja sünnipaigatruuduse kohta teatakse veel vähe.
Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud.
Sookurg - vahendaja, kes kandis hinge teispoolsusesse.
Sookaasikud iv - Va bon, mille koosseisus võib sammalkate.
Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik.
Sookail – mida soojemas kohas, seda niiskemas.
Sookaasikud on valitsevaks üleujutatavatel aladel.
Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik.
Sookailu lehed on lühirootsulised ja lineaalsed.
Sookurg on Eestis ainuke päris kure liik.
Sookask – pehmed ja karvased oksad.
Sookastik – Calamagrostis canescens.
Sookiur on väike hallikas linnuke.
Sookurepaar on harjunud omaette elama.
Sookail – kirbu- ja koitõrje.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun