Teiseks on konvektsioon, kus soojus antakse edasi liikuvate gaaside või vedeliku osakestega ruumi ühest otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga. Soojenenud osakesed paisuvad ja tõusevad üles, külmad tihenevad ja langevad alla. Toimub loomulik konvektsioon ehk segunemine, mis kiirendab soojusvahetusprotsessi. Tehnoloogiliste protsesside puhul kasutatakse kunstlikku konvektsiooni kuna õhku paneb liikuma ventilaator. Soojusvahetusprotsess kiireneb. Viimane soojuse ülekandmise viis on kiirgus, kus soojusenergia ülekandmine toimub elektromagnetilise kiirguse abil, mis eraldub kuuma keha pinnalt. Ahjus küpsetades toimub põhiline soojusülekanne kiirguse abil. Termilistes protsessides piiravad füüsikaseadused suvaliste temperatuuride kasutamist. Igal
Gaasi rõhku p seob molekuli keskmise kineetilise energiaga E k ideaalse gaasi kineetilise teooria põhivõrrand: 2 p= n Ek . (5.1) 3 Et ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad konservatiivsed vastasmõju jõud, siis kujutab valemis (5.1) korrutis n E k gaasi ruumalaühiku siseenergiat. Siseenergiat saab muuta soojusvahetusprotsessi abil. Ühendame õhuga täidetud klaasballooni läbi kummikorgi U- manomeetriga. Soojendame ballooni käte vahel hoides, näeme, et rõhk balloonis tõuseb. Samal ajal muutub balloonis oleva õhu soojuslik olek ta soojeneb. Soojusliku oleku hindamiseks on sisse toodud temperatuuri mõiste. Eelnevast on näha, et soojenemisega kaasneb molekulide keskmise kineetilise energia kasv. Temperatuuri võikski defineerida kui
annaabi.ee 
