Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku. Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast loogetevaheliste ribidega ühendatud siugtoru; ribid suurendavad soojusvahetuspinda ja jäigastavad ühtlasi kogu tarindit. Töökirjeldus Reguleerklapist saabunud vedel külmutusaine pihustub aurustisse, kus ta rõhk langeb järsult. Et külmutusaine aurustumistemperatuur on antud rõhul välisõhu temperatuurist madalam, siis ta aurustub. Siirdesoojuse võtab külmutusaine (aurusti seinte kaudu) sõitjateruumi antavalt õhult. Aurustist liigub nüüd madala rõhuga külmutusaineaur edasi kompressorisse. Aurusti ribitoru väljast uhtuv
avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku. Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast loogetevaheliste ribidega ühendatud siugtoru; ribid suurendavad soojusvahetuspinda ja jäigastavad ühtlasi kogu tarindit. Töökirjeldus Reguleerklapist saabunud vedel külmutusaine pihustub aurustisse, kus ta rõhk langeb järsult. Et külmutusaine aurustumistemperatuur on antud rõhul välisõhu temperatuurist madalam, siis ta aurustub. Siirdesoojuse võtab külmutusaine (aurusti seinte kaudu) sõitjateruumi antavalt õhult. Aurustist liigub nüüd madala rõhuga külmutusaineaur edasi kompressorisse. Aurusti ribitoru väljast uhtuv
Põlemisgaasilt veele ülekantava soojuse arvel genereeritakse põlemiskambri (aurugeneraatori) soojusvahetuspinnas aur, mis suundub auruturbiini AT ning sealt väljumisel veeldatakse kondensaatoris KO. 26. Soojusmootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ringprotsess. Sabathe ringprotsess. Ringprotsesside võrdlus. Sisepõlemiskolbmootorile on iseloomulik, et kütuse põlemisel soojus vabaneb ja muundub tööks otse mootori silindris, millega välditakse eraldi soojusvahetuspinda ning saadakse kompaktne jõumasin. Välise soojusallika puhul piirab termodünaamilise keha kõrgeimat võimalikku temperatuuri tööprotsessis silindri konstruktsioonimaterjal (metall), selle tugevusomadused. Sisepõlemismootoris jahutatakse mootori elemente (silindrit, põlemiskambrit) ja põletatakse kütust otse ruumis (silindris), mistõttu termodünaamilise keha ülemist piirtemperatuuri ei määra enam materjali
annaabi.ee 
