Tuleb vältida kõvasid ja pehmeid kohti. Aluse lõppkihina tuleb kasutada tingimata peent täitematerjali, et vähendada hõõrdumist aluse ja põrandaplaadi vahel miinimumini. Samal põhjusel peab aluse kõrgustolerants olema piirides ± 15 mm. Teostamaks pinnasel plaadi arvutust, tuleb määrata esmalt pinnase kandevõime. Samuti on vajalik kindlaks teha, et põrand ei saaks kahjustatud aluse külmumise tõttu. Seetõttu toetub põrandaplaat tihendatud killustikalusele paigaldatud soojustusplaatidele. Optimaalse põranda projekteerimiseks tuleks kindlasti selgeks teha soojustusplaatide pikaajaline survetugevus. Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena. Ühtlaselt jaotatud koormus, mida mõõdetakse KN/m²; N/mm² esineb projektides kõige sagedasemini.
ca 2 cm sügavuselt. o keldrikorruse põrand: o lammutada vanad põrandakonstruktsioonid, süvendada täitekihid etteantud kõrgusmärgile; o teha vajalikud põrandaaluste kommunikatsioonide paigaldustööd; o teha seinapindade puhastus; o teha seinte alumise osa hüdroisolatsioonikiht veetiheda mördiga; o tihendatud killustiku/kruusaalusele paigaldatud XPS soojustusplaatidele teha põrandate horisontaalne hüdroisolatsioon naatriumbentoniitmatiga. Rullmembraan nakkub valatava põrandaplaadiga, selles olev naatriumbentoniit graanul paisub kokkupuutel veega ja moodustab veetiheda kihi (veejuhtivus <1 × 10-9 cm/s), kus vesi ei saa tungida hüdroisolatsiooni ja valatava r/betoonplaadi vahele; o rullmembraanile valada kandev raudbetoonplaat ja teha viimistluskihid.
annaabi.ee 
