Tööde jätkamisel tehakse sinna järgmise paaniga korrektne ülekate ühes pahtlikihis. Võrgu värv ei tohi olla valmis armeeringust näha, võrgu faktuur võib olla märgata. Võrk ei tohi kuskilt lokkida, katki , voltis või kortsus olla. Ei ole soovitav tekitada neljakordset võrgukihti. Armeerimise all mõeldakse pinna pahteldamist ning alles värskesse pahtlikihisse klaaskiudvõrgu paigaldamist. Pahtli nakketugevus soojustusplaadiga peab peale kuivamist olema märgmenetlusega kontrollides min 0,03 N/mm2. Pahtel võib olla nii mineraalne kui polümeerne. Polümeerne pahtel on elastsem, kuid ka kallim. Klaaskiudvõrgu paigaldamisel surutakse see pahtlikihi sisse nii, et läbi võrgusilmade tungib pahtel läbi. See omakorda silutakse laiali. Nii tekib ühtne pahtlikiht, mille keskel (soovitav on kihi ülemises kolmandikus) on tugevduseks leeliskindel klaaskiudvõrk. Lubamatu on võrgu pinnale riputamine
B asuv sein, alates teljest 1-3 ning 5-7´ni. Hoone välisseinad on E-Betoonelemendi 310 mm paksused sandwich paneelid, enamuse sokli moodustavad 20 mm võrra kitsamad sandwich paneelid, ülejäänud aga monoliitne R/B seina sokliosa. Siseseinteks on kipskarkass-seinad, millel on ühekordne kips, need on pahteldatud ja viimistletud vastavalt ruumile (vt. Tabel 1). Hoonel on sisemise äravooluga katuslagi, millele on kalle i=1:20 antud kergkruusaga ning soojustatud Isoveri jäiga soojustusplaadiga. I korruse ning keldri põrand asuvad maapinnal ning on soojustatud tihendatud kergkruusa ning EPS soojustusega. Hoonet köetakse tsentraalkütte kaudu ning radiaatorite ning põrandaküttetorudega märgades ruumides. Maja ventilatsioon on mehaaniline ning on asetatud iga ruumi akende kõrvale ning kaetud. Köögis on pliidi kohal kubu. Hoonet varustatakse veega ning reovee ärajuhtimiseks vajalik teha liitumine Virtsu olemasolevatesse veetrassidesse. 2