Põrandad Tihendatud ja niiskuse eest isoleeritud pinnasele rajatava põranda soojustus tehakse reeglina koos vundamendi vertikaalosade soojustusega. Seda eelkõige juhul, kui vundamendi soojustamine välispinnalt ei ole teostatav. Samuti takistab soojustus põrandate äärealade jahtumist ning tagab põranda pinnal ühtlasema temperatuuri. Korrektselt soojustatud vundament ja põrand on ka eelduseks põrandaküttesüsteemi tõrgeteta toimimisele. Soojustusplaadid paksusega 50...100 mm paigaldatakse vundamendi vertikaalosa sisepinnale kogu ulatuses kuni põrandavalu tasapinnani. Seejärel kaetakse põrandapind 100...200 mm soojustusplaatidega, paigaldatuna kahes kihis, nt 2 × 50 mm või 2 × 100 mm selliselt, et plaadikihtide vuugid ja liitekohad ei satuks kohakuti. Antud juhul on sobivaks materjaliks vastupidavad põrandate vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-80 ja EPS-100.
muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3 isekustuv mark R(või kivivilla erikaaluga üle 110kg/m2). Mõõdult mitte suuremad 50 korda 100-cm ja paksus 15-cm plaadid peavad olema stabiliseerunud. Soojustusplaadid kleebitakse seinale Serpo 405 TermoFix kleepsegu on 25 kg pakendis segatakse 5l veega. Polüsterooli liikumisel siledale aluspinnale kantakse segu kogu plaadipinnale. Liimitavad plaadid paigaldatakse seinale tihedalt üksteise vastu, et kleepsegu ei sattuks vuukidesse. Plaadid kleebitakse malekorras. Nurgad tuleb teha hoolikalt, kuna seal on näha fassaadi ilmet rikkuvad vead. Suurtel kõverustel saab soojustusplaadid paksusega varieerides korraliku lõpptulemuse
Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv puitkarkass-sein). Nüüd tulekski viia sobivusse maapealse seina ja sokliseina soojustuse omavaheline arhitektuurne sobivus, samal ajal jälgides, et kihid tagaksid ka piisava soojapidavuse. Täna võiks suurimaks soojusläbivuseks võtta sokli seinal 0,2 W/m 2K ja välisseinal 0,15 W/m2K. Näiteks IKO Enertherm PIR-soojustusega tuleks sokli sein soojustada 100 mm paksuselt ja
Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast. Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled eemaldatakse alles siis kui materjal on läbinisti kuivanud Kõik avad ja määrduda võivad vertikaalpinnad tuleb katta. Tööriistad Vaader Segukamm Kellu Hõõruti Krunt poorsetele aluspindadele (vajadusel) Liimisegu Soojustusplaadid Armeerimissegu Viimistluskrohvi krunt Polümeerkrohv Soklisiini paigaldus Siin paigaldatakse aluspinda naeltüüblitega sammuga 30cm Tüübli nakkepikkus tugevas pinnas on min 35mm ja pehmemas pinnas 50-120mm Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse seina ja soklisiini vahel plastseibe paksusega 3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta.
vahtpolüstüreen, roheka või sinaka värvusega) plaate. [3] Ühe tüüpveana võib siinkohal välja tuua kasutatavate toodete mittevastavuse eeltoodud tingimustele: sageli on kasutatud EPS plaate, kuid väiksema tugevuse ja/või suurema veeimavusega. Teine tüüpviga on soojustuse täiendav kaitse niiskuse eest: hüdroisolatsiooni kiled vms materjalid asetatakse soojustusplaatide ja täitepinnase vahele. Tegelikult ei vaja vundamentide jm välisperimeetri soojustusplaadid täiendavat kaitset niiskuse eest. Kui on vajalik hüdroisolatsiooni vm niiskustõkke kasutamine, siis tuleb see paigaldada (näit. kleepida) vahetult vastu vundamenti või soklit vms ning alles seejärel paigaldada XPS või EPS soojustusplaadid. [3] Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos vundamendi soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdro-
põranda soojustamine lausa kohustuslik, vältimaks soojuskadu mittevajalikus suunas. Tavaliselt paigutatakse vee- ja kanalisatsioonitorud pinnasesse allapoole maapinna külmumispiiri. Alati pole see aga võimalik või otstarbekas. [4] 3.1 Soojustusmaterjalid Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS- isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni. Tulenevalt heast soojusisolatsioonivõimest, suurest niiskuskindlusest ja koormustaluvusest on Estplast EPS 80 parim materjal mõõduka kasutuskoormusega vundamentide ja soklite
*Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks. *Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi, püstviigud ei tohi jääda pealekuti. *Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti. *EPS-isolatsiooniplaatide puhul kõik isolatsiooniplaatide pinnakõrguserinevused ja ka päikese mõjul pleekinud pind või määrdunud pind lihvitakse. *Üldjuhul tuleb soojustusplaadid ka lisaks kinnitada spets. tüüblitega. *Aknapaled ja nurgad tehakse alati enne muu pinna katmist võrguga või pinna katmist. *Aknapaled ja nurgad tuleb alati tugevdada nurgaliistuga ja nurgaliistu võrk peab ulatuma abiliistuni. *Liistud kinnitatakse võrgu/alusmördiga. Aknapalevõrk peab olema paigaldatud vähemalt 10cm ülekattega muu fassaadivõrgustiku suhtes. *Sirgete nurkade tegemisel kasutatakse nurgaliiste ja võrku.
Heli- ja soojusisolatsiooniomadused tulevad esile krohvitult On hea tulepüsivusega Ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase Ei hallita ega mädane 3. VAHTPOLÜSTÜREEN Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal, mis on põhiline soojustusmaterjal põrandate, seinte, fassaadide, katuste, vundamentide, maasiseste ehitiste, tehnovõrkude, torude jm soojustamiseks. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. [9] 7 EPS-plaadid on tavaliste tööriistadega kergesti töödeldavad. Neid saab kasutada temperatuurivahemikus -200 kuni +85 C. Maa sisse sobivad vaid spetsiaalsed
Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid On olemas palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades vundamendi eripära ja kasutuskohta. 5 1.1.1 Styrofoam XPS Styrofoami soojustusplaadid valmistatakse ekstrudeeritudpolüstüreenist. Neid XPS soojustusplaate toodab Norrköpingisasuv Dow Sverige AB tehas. Dow Chemical Companypoolt loodud ekstrudeerimistehnoloogia võimaldabvalmistada ühtlase kvaliteediga ja vaid õhuga täidetud kärgedesttooteid. Materjal on tugev, jäik ja praktiliselt olematuveeimavusega (< 0,2%), mis tagab plaatide suurepäraseisolatsioonivõime ka väga rasketes oludes. Materjal on mõeldud vastu pidama
(betooni niiskussisaldus tuleb ära mõõta) . Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole üldjuhul vaja. 44 22 Katusekatte alus: soojustusmat. Kõvad klaasvilla või kivivillplaadid, jäigad vahtpolüuretaan- ja vahtpolüstüreenplaadid (EPS, XPS, PUR) või vahtklaasist soojustusplaadid; Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada aluskonstruktsioonile, nii et ei moodustuks ristimustrit. Soojustusele kinnitatakse rullkate alati mehaaniliselt (alumine kiht) kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega või keevitamisega. Kui katusekatte või seda katvate kihtide raskus ei ole piisav vastupanuks tuule imemisjõule, siis tuleb soojustusplaadid kinnitada aluskonstruktsioonile
soojustuse ja kattekihi vahel ning lisasoojustuseks kasutatakse mineraalvilla. ... KROHV- SOOJUSTUSSÜSTEEM Alates 1950-te aastate lõpust on Kesk-Euroopas fassaadide lisasoojustamisel kasutatud mullpolüstüreeni, mis kaetakse õhekrohvist kattekihiga. Soojustusplaadid kaetakse armeerimiskihiga, mis koosneb pahtlist ja sellesse paigaldatud leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasi pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5 8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m 2, mis ei koorma
Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained nii, et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole vaja Katusekatte alus: soojustus Kõvad klaasvilla või kivivill plaadid, jäigad EPS, XPS plaadid, või vahtklaasist soojustusplaadid. Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada aluskonstruktsioonile nii, et ei tekiks ristmustrit Soojustusele kinnitatakse rullkate alati mehaaniliselt kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega. Kui katusekatte või seda katvate kihtide raskus ei ole piisav vastupanuks tuule imemisjõule tuleb kasutada lisaraskusi
annaabi.ee 
