1. Töö eesmärk 1. tutvuda fyrite pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis ja muid põlemist iseloomustavaid parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemise...
· Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid · Mineraalosa savi, ränioksiid, karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, metallide ühendid jne. Looduslikus gaasis ei leidu. Tekitab tuhka. · Niiskus väline niiskus ehk mehaaniline niiskus (eraldub temperatuuril >20°C) ja sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal.
Kui koldesse antakse liiga vähe õhku, on põlemine mittetäielik ja katla kasutegur väheneb järsult. kui õhku on liiga palju, suureneb heitgaasi hulk, sellega kaasneb soojuskadu ja kasutegur samuti väheneb. 20. Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur . Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj
soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke
-koolid ja teadusasutused Niiskus(pinnasevesi)on 1 põhilisi tegureid, mis mõjutab pinnase soojustehniliste arvutustega. -peavad olema tugevad -lasteaiad ja sõimed omadusi ja vähendab aluse kandevõime(=(Qm-Qk)/Qk*100%), -raviasutused(haigla, polikliinik, sanatooriumid) kus on pinnase suhteline niiskus, Qm- pinnase kaal -p olema jäigad
temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist.
konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). LISAKS Liigõhutegur. Reaalsetes koldetingimustes ei ole teoreetilise õhukoguse juures kütuse täielikku põlemist võimalik tagada. Seetõttu antakse koldesse rohkem õhku, kui teoreetiliselt vaja on. Koldesse antav tegeliku õhukoguse suhet kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalikku õhukogusesse nimetatakse kolde liigõhuteguriks. = V/V0 20.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj
temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist.
(kütte teguriga), tähistatakse l0 ' l0 ' . Soojuspumba efektiivsus on mida madalam on temperatuur kondensaatoris. Selleks peab kompressor kombileerima kõrgema rõhule, mida on 70° Soojuslevi (soojusülekanne) Üldmärkusi soojuslevist Soojuslevi on õpetus soojuse leviku protsessides ruumis, keskkonnas või kehade vahel. Ja kõikides tehnika harudes ja olmes kasutatakse ühel või teisel viisil teadmisi soojuslevist. Mittesuguste soojustehniliste seadmete abil projekteerimisel ja eksplateerimisel tuleb arvestada soojuse levi protsessidega ja väga tihti need soojusprotsessid võivad osutuda määravaks antud seadme konstruktsiooni valikul, sest paljude seadmete korral soojuslik reziim mängib olulist osa selle seadme töökindluse kindlustamisel ja töövõimelisteks ja seejuures ökonoomseteks või efektiivseteks osutuvad need konstruktsioonid ja seadmed milles kindlustatakse ettenähtud optimaalne soojusreziim või jahutusreziim.
tuleb arvestada järgmiste nõuetega: ² peavad olema tugevad ja püsivad ² peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima ² peavad olema nõuetekohase helipidavusega ² peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele ² peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõutele 24 Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojustehniliste arvutustega. Seinad liigitatakse: materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust; struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad; paigaldatavate detailide suuruse järgi: a) tellisseinad, b)väikeplokkseinad, c) suurplokkseinad, d) paneelseinad; öötamise iseloomu järgi: a) kandvad, b) ennastkandvad, c) mittekandvad, d) rippuvad; asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad. Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete
kivist sideridasid. kui metallankruid. Kui nõuetele vastavat sideridadega müüri võib töötamise seisu- kohalt vaadelda tervikuna (koormused jaotuvad kõikide kihtide vahel proportsionaalselt nende jäi- kustele), siis metallankrute kasutamisel töötavad kõik kihid eraldi, üksteisest sõltumatult. Neid as- jaolusid tuleb tingimata arvestada hoonete projek- teerimisel ja ehitamisel. Soojustatud sein Skeem 4.13 Soojustatud sein kivist sideridadega Peab ütlema, et kaasaegsete soojustehniliste nõuete tõttu ei ole praktiliselt enam võimalik ka- sutada soojustatud seinas kivist sideridasid. Soojustuse paksus vastavas kihis jääb liiga õhuke- seks. Rohkem on kasutusel nn kombineeritud seinad kus välisvooder on kvaliteetkivist, sellele järgneb soojustuse kiht ja põhisein on näiteks õõnsustega väikeplokkidest. Soojustusega sein Skeem 4.14 Soojustusega sein väikeplokkidest 4.3 Müüritise tugevus 4.3.1 Müüritise survetugevus
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast
annaabi.ee 
