selle sajandi keskpaigas toota neljandiku tarbitavast elektrist päikesepatareide abil. Päikesepatareid vs Soojuskollektorid Kollektorid toodavad soojusenergiat otsese soojusülekande teel vedelikule. Võib öelda, et hetkel olemasolevate tehnoloogiatega on elektri tootmisel kasutegur märgatavalt madalam kui soojuskollektoritega süsteemidel. Näiteks ei ole mõistlik kasutada elektrit tootvat paneeli vee soojendamiseks, kuna päikesenergia ärakasutamise efektiivsus võrreldes soojustehnilise kollektoriga langeb sel juhul vähemalt 3 korda! Sama suure pindalaga soojuskollektori tippvõimsus on umbes 6 korda suurem elektrikollektori vastavast näitajast. Ka eeldatav eluiga on patareidel lühem ja efektiivsuse langus aastatega kordades suurem kui soojuskollektoritel. Samuti on elektrisüsteemi hoolduskulud tõenäoliselt suuremad, kuna kasutatavaid akusid on vaja vahetada oluliselt sagedamini kui küttevee või tarbevee salvestit.
kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod. Selleks antakse ette ühe soojuskanjda lõpptemp. Kaasneb soojustehnilise arvutusega hüdrauliline aruvutus mille käigus arvutatakse p = p2 + p1 p ( Pa ) M p P= ära surve kaod soojusvahetis. . Peale selle tehakse veel tugevusarvutus ja see viiakse läbi sell juhul kui üks soojuskandjatest on suure rõhu all. Pindsoojus vahetuste arvutseks. Kui mitte arvestada kadudega, siis palansi
seadmete ja agregaatide tööarvestusi. Dokumendid jagatakse kahte gruppi: 1. Põhi dokumentatsioon 1.1 Tehniline formulaar 1.2 Tehase instruktsioon seadme kohta 1.3 Seadmate, agregaatide ja süsteemide joonised 1.4 Laeva teenistusmäärustik 1.5 Laeva diislite teenindamis määrustik 1.6 Ohutustehnika eeskirjad 1.7 Inventaariraamat 2. Täite dokumendatsioon 2.1 Masina vahizurnaal 2.2 Tehnilise seisukorrazurnaal 2.3 Soojustehnilise seisukorrazurnaal 2.4 Inditseerimise ja reguleerimise zurnaal 2.5 Kütuse – õli kuluarvestus zurnaal 2.6 Pilsivee raamat 2.7 Remondi nimekirjad Kõik eelpool nimetatud dokumendid välja arvatud masina vahizurnaal asuvad vanemmehaaniku kajutis. Masina vahizurnaal asub masinaruumis ja seda täidavad vahis olevad vahimehaanikud. Masina vahizurnaal On põhiliseks täitedokumendiks, millesse fikseeritakse kõik laeva jõuseadmete
0° 5° 10° 15° 20° Keldrita põrandaga 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 pinnasel laagidel 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 soojustatud soklikorruse 1,0 1,0 0,9 0,8 0,7 vahelael Keldriga 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 Külmumissügavust võib vähendada ka soojusisolatsiooniga või arvestades lumekatte mõju. Sellisel juhul tuleb külmumissügavus määrata soojustehnilise arvutusega (RIL 166, 1986; RIL 157-2, 1990; RIL 193, 1992) . Siseseinte vundamendid (väljaarvatud mitteköetavates hoonetes) rajatakse külmumist arvestamata. Ehituse ajal, kui see sattub külmale aastaajale, võib osutuda
annaabi.ee 
