Põhilisteks tarbijateks on küttesüsteemid ja paraleelselt saab toota ka kuuma tarbevett. Soojuspump töötab pöördringprotsessi alusel nii nagu külmutuseade ja kulutab energiat ja soojushulk q2 võetakse ära kas looduslikust veeallikast või maapinnast jm. Selle soojuse arvel aurustis soojustub arustusagents A. Ringprotsess TS diagrammil on samasugune nagu arustusprotsessis vt. sealt. Soojuspumba töö efektiivsust iseloomustatakse soojusteguriga q q +l 0 = 1 = 2 0 = + 1 (kütte teguriga), tähistatakse l0 ' l0 ' . Soojuspumba efektiivsus on mida madalam on temperatuur kondensaatoris. Selleks peab kompressor kombileerima kõrgema rõhule, mida on 70° Soojuslevi (soojusülekanne) Üldmärkusi soojuslevist Soojuslevi on õpetus soojuse leviku protsessides ruumis, keskkonnas või kehade vahel. Ja
temperatuurilt T0 temperatuurini T. Luuakse tingimus soojuse ülekandmiseks termodünaamiliselt kehalt väliskeskkonda. 3-4 Isotermilisel komprimeerimisel eemaldatakse soojushulk q. 4-1 Termodünaamiline keha paisub isoentroopselt olekuni 4, mille jooksul temperatuur langeb T-lt kuni To–ni. 1-2 Termodünaamiline keha paisub isotermiliselt, termodünaamilisele kehale antakse soojushulk q 0 . 29. Soojuspumba efektiivsus Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga. 30. Aurukompressor-soojuspumba tööpõhimõte. Skeem. Komponendid. Ringprotsess. Aurukompressor-soojuspumbad koosnevad neljast põhikomponendist, milleks on kompressor, drosselventiil ning kaks soojusvahetit – aurusti ja kondensaator. Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent.. Soojuspumba tegeliku soojusteguri määramiseks kasutatakse valemit
Installeeritud väljundvõimsused, - kW 5997 9324 17730 35329 Soojusenergia tootmine, GWh 11 17,1 32,7 65,5 60 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 11 Soojuspumba kasutegur Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga (COP) q2 q2 T2 Tü 0 l q2 q1 T2 T1 Tü Ta j0 DT = Tü - Ta 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 12 Soojuspumba parameetrid Soojuspumba soojus- ehk küttevõimsus: Qk = q2·M, kW
3) Q väljatõmbeõhult saadav energia, MWh; L väljatõmbe õhuvooluhulk, m3/s; ρ õhu tihedus, kg/m3; n perioodi pikkus, h; h1 väljatõmbeõhu entalpia, kJ/kgkõ; h2 heitõhu entalpia, kJ/kgkõ. 245 Energiatõhususe miinimumnõuete määruse (RT I 2007, 72, 445) järgi tuleb täpsemate andmete puudumisel kasutada VTSP-d aasta keskmise soojusteguriga 4,0 (väljatõmbe temperatuuride vahe on 21 5 = 16 °C ja osa soojuspumba võimsusest kasutatakse tarbevee soojendamiseks). Reaalseid süsteeme mõjutavad mitmed tegurid, nagu näiteks soojuskaod, pumpade tööks kuluv elektrienergia jne, mis moodustavad ca 20 % VTSP poolt toodetavast energiahulgast. VTSP kasutamisel on normaalaasta energiakulu ventilatsiooniõhu soojendamisele 4,3 MWh. Juhul kui VTSP abil toodetakse ainult sooja tarbevett, on õhu soojendamise,
annaabi.ee 
