Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas
Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel · Erinevatest materjalides seinte ristumise Kuna müüritis on deformatsioonivuukide kohalt katkestatud siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahujude mõjude eest. Tavaliselt siis soojustatakse villaga ja eestpoolt täidetakse elastse materjaliga N: silikoniga.
tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse metallamkrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda. Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid. Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega. Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad
35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele
35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele
Klaaspakett peab kindlustama ruumides mugava mikrokliima. Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused: soojusjuhtivus U < 1.4 W/m²K valguse läbilaskvus > 52% päikesekaitse SF < 35% Sobivate klaasidena on aktsepteeritud SGG Cool-Lite SKN 154, 165 ja 172. Alternatiivsed pakkumised kooskõlastada projekteerija ja tellijaga. Ustel peavad klaasid olema karastatud. Välisviimistlus Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga.
isolatsiooni paigaldamise aknapaledele ning kataks ka aknalengid. Soovitatavalt võiks olla soojusisolatsiooniga kaetud vähemalt 2/3 aknalengi laiusest. Akende ümbruse soojusisolatsiooni paigaldamata jätmisel tekivad nn külmasillad, mis muudavad uute soojapidavate akendega saavutatava säästu olematuks. Külmasild on koht ehitises, mis juhib väliskülma hoonesse. Eriti hea soojusjuhtivusega ehk halva soojusisolatsiooniga on ehitusmaterjalina kivi, seetõttu soojustatakse kiviseina väljastpoolt, vältimaks külma pääsemist kivi sisse. Külmasilla isoleerimiseks tuleks akna mõõdud arvestada pigem väiksemad ja planeerida aknalengide soojustusmaterjaliga soojustamine väljastpoolt nii, et see kataks olulisel määral või täielikult ka lengi. Õhutiheduse tagamiseks ning veeauru (niiskuse) liikumise tõkesta- miseks aknapaigalduse kui fassaadi isolatsioonimaterjalidesse tuleks akende
hooned on tihedad ja energiat säästes materjalil kuivada. vähendatakse ventilatsiooni 3.kasutati valitud ja kvaliteetset materjali 3. ei ole küttekoldeid mis ventileeriksid ruume 4. hooned olid suhteliselt hõredad ja 4.kasutatakse keldreid elamiseks või veeaur pääses hoonest välja niiskete ruumidena(saun) 5.ventileerisid ruume küttlekolded, 5. soojustatakse põrandaid ja tekitades neis alarõhu põrandaalune on külm ning niiske 6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina 6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti
Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust. Otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vajab vundament soojustamist. Ühtne massiivne plaat, tugevdatud servad või ristuvad lindid. Vaivundament Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul Valdavalt kasutatakse kahte vaitüüpi: postvaiad-kandevõime saavutatakse toestamisega
Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad
Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid
Vanema põranda soojustamiseks tuleb olemasolev põrandakate (laudis, puit- laastplaat jms) eemaldada ja laagide vahed vanast täidisest tühjendada. Seejärel tihendada vundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad, kus läbipuhumine on kõige suurem (nt Penoflexipolüuretaanvahuga vms). Niiskuse ja hallituse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega vundamendile ja postidele toetuvad talad ja laagide otsad võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuva mastiksiga. Seejärel põrand soojustatakse. Enne soojustuse paigaldust tuleb laagide vahele abiliistudele ja/või hõrelaudisele paigaldada tuuletõkkekiht. Selleks sobivad antud juhul kõige paremini niiskusele vastupidavad mineraalvillast tuuletõkke- ja soojustusplaadid (nt Rockwooli kivivillast plaadid paksusega 20...30 mm). Laagide vahele paigalda- takse Thermolani klaasvillarullid või Rockwooli kivivillaplaadid kogupaksusega vähemalt 200 mm, vajadusel mitmes kihis, nt 50 + 150 mm või 100 + 100 mm.
i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm
Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada väliste oludega. Sügisel hangitud lehtedeta istikud võib talveks aias, kõrgemas kohas, kuhu ei kogune lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga. Need asetatakse kraavi kaldu nii, et maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad. Esimesel kasvusuvel areneb viinapuul juurestik
· Kasutati keldrit jaheda hoiuruumina. · Kasutati seinameterjali, mis mahutas palju niiskust. · Sundisid majanduslikud olud hooneid reeglipäraselt hooldama *NÜÜD · Ehitatakse ka niisketesse kohtadesse. · On hooned tihedad ja energiat säästes vähendatakse ventilatsiooni. · Ei ole küttekoldeid, mis ventileeriksid ruume. · Kasutatakse keldriruume elamiseks või niiskete ruumidena (saun, pesuruum). · Soojustatakse põrandaid ja põrandaalune on külm ning niiske. · Kasutatakse uusi materjale ja konstruktsioone. Tihedad viimistluskihid sulevad niiskuse konstruktsioonidesse. · Ehitatakse kiiresti ja konstruktsioonides olev niiskus ei saa välja kuivada. Ehitamise alal ei kaitsta materjale ja konstruktsioone sademete eest. · Kasutatakse ruumides palju vett pesemine, toiduvalmistamine, lillede kastmine, akvaariumid jms.
,,vahtpolü stüreenplaatidega fassaadide soojustamist heaks variandiks, sest see on võrreldes mineraaivillaga odavam. Samuti on paigaldus lihtne, kuna plaadid on kujukindlad." Tema sõnul paigaldatakse vahtpolüstüreenplaate praegustele uus-ehitistele väga sageli. Samuti räägib ta, et näiteks Saksamaal on seda materjali soojustamiseks kasutatud juba 30 aastat ning Soomes üle kümne aasta. Vahtpolüstüreenplaatidega soojustatakse kõrgemate hoonete fassaade, siiski on vaja akende ümber kasutada kivivilla. Kõrgemate hoonete puhul tuleb kivivillaga teha akende ümbert 20sentimeetrine ala, et vältida võimalikku tuleleviku. Erilisi puudusi ei saa nimetada, kuid tuleks ära märkida, et penoplast ei ole kindel. Teiseks nõrgaks kohaks on vähene vastupidavus mehhaanilistel kahjustustel. Kuid kõige suuremaks võimalikuks ohuks võib nimetada, et plaadid ei lase niiskust läbi, kuna on ilma tuulutusvahenditeta.
Termokanep ehk kanepivill Ülikvaliteetne soojustusmaterjal Loodustootena ei sisalda Termokanep keskkonda kahjustavaid lisaaineid. Tervise ohtu seadmine on seega välistatud nii kanepivilla tootmisel kui ka selle paigaldamisel. Kanepivill paistab silma selle poolest, et see on väga funktsionaalne ja vastupidav ning säilitab hästi oma kuju. Kanepivilla tarnitakse mattide või rullidena ning see sobib katuse, seina ja põranda soojustamiseks. Ei ole tähtis,kas soojustatakse uusi või vanu hooneid kanepivilla paigaldamine ei valmista kellelegi probleeme. Puhas ja tolmuvaba paigaldamine, nahasõbralikkus (toode ei põhjusta sügelust) ja head soojustusomadused teevad kanepivillast suurepärase ehitusmaterjali. Kanepivill tagab kaitse nii talvepakase kui suvekuumuse eest. Tänu heale difusiooniomadusele hoolitseb kanepivill niiskuse automaatse regulatsiooni eest, mis aitab ruumides luua tervisliku ja meeldiva sisekliima. Sertifitseerimisasutused ja kauba
93 6. SOOJUSTAMISE PROJEKT JA HANGE 94 47 SOOJUSTAMISE PROJEKT SOOJUSTAMISTÖÖDEL ON VAJALIK Soojustamise projekt (projektid on eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). Vajalik tööprojekti tasemel näidata olulised küsimused piisavas detailsuses. Hoone kirjeldus, tarindid Mida soojustatakse Läbilõiked temperatuuri-niiskusgraafikutega Materjalid Sõlmlahendused Süsteemi ja kvaliteedi nõuded Arvutuslikud lähteandmed Tuleohutusosa 95 SOOJUSTAMISE HANGE JUHISEID HANKE KOOSTAMISEKS Soojustamistööde hankel koostatakse reeglina tehniline kirjeldus, mis peab määratlema kõik üksikasjad seoses kavandatava soojustamistööga. Tehnilise kirjelduse osaks võivad olla projekt, projekti
U = 1/4,57 = 0,22 W/m² ºC Põranda soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. 6 1.3. Konstruktiivne osa. 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Elamu krundil mullakiht puudub, pinnaseks on saviliivmoreen ja keskliiv. Vundament tuleb rajada tihendatud killustiku alusele. Vundamenditaldmik ja vundament on projekteeritud vundamendiplokkidest lintvundamendina. Vundamendid soojustatakse väljast 100 mm polüstüreen plaadiga ja kaetakse hüdroisolatsioonvõõbaga. 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Kandvad välisseinad laotakse 200 mm fibo kergplokkidest. Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel.
neljast pikikivikihist, mis seotakse 5-nda ja 6-nda kihi põikikividega. Tellisseinad Sidemed: Tellisseina erinevate kihtide vahel. Tellisseina ja teise tarindite vahel. Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivira tagant) Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-5tk/m2) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigakdatakse soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Kegseinad. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. plaatidega
Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni,
Enne seda peab olema tehtud sisemised krohvi- krohvi- ja betoonivalutöö betoonivalutööd, d, peavad olema paigaldatud fassaadile kinnitatavate detailid, aknad, aknad, uksed jne. Kui soojustatakse mä märgasid kiviseinu, rikub vä väljakuivav ehitusniiskus fassaadi 9 Krohvitud mineraalvillast soojustus Krohvitud mineraalvillast soojustus koosneb neljast põhikomponendist: soojustus, krohv, Armatuurvõrk kinnitusdetailid. Soojustusena kasutatakse klaas-
hästi ka allergikutele. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? • Sein on eraldatud muudest konstruktsioonidest kummipuksidega. • Heli isoleerivad materjalid. • Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda. • Kasutada poorseid ehitusplokke (Fibo, Aeroc), kuna õhk on samuti hea heliisolaator. 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Vahelae soojustamine on vajalik kui korruste vahel on suured temperatuurierinevused N: üleval on külm pööning või all on jahe kelder. 39. Mis on kiudbetoon? Kiudbetoon on lisatud armeerivate kiududega (valdavalt tükeldatud teras, plast, polüpropüleen ja süsinik) betoon. Eriti sobilik kasutamiseks kohtades, kuhu pole muul moel võimalik ligi pääseda, et paigaldada armeerimisraudu. 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis?
(joonis) 61. Kuidas toetuvad seintele paneelmaja vahelaed?(joonis) Ruumiline vahelaeplaat kinnitatakse seinapaneeli külge metallankrutega: hendataksepaneelide servad omavahel- sellega tagatakse ruumiline jäikus. 62. Deformatsiooni ja temperatuuri vuukide otstarve ehitus seintes? 63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed? Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3
Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad madalamargiliste ja õhukeste detailidega võrreldes kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) soojusisolatsioonimattidega, kile vms kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel
raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul
(Delingpole, 2011) 6 Roheline ideoloogia Suur osa kodus kasutatavast energiast, mis kasvatab meie arveid ja süsinikujalajälge, tuleb eluruumide kütmisest ja jahutamisest. Sellele kulub rohkem kui neli viiendikku kasutatavast gaasist ja elektrist. Oma planeedi säästmiseks saame me palju ära teha – eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat. Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. (Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist
Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 4 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul
näiteks metallkattega ning kõik vuugid, läbindid ja isolatsioonimaterjali otsad tihendatakse hoolikalt. [19] 5 Soojustamisest üldiselt 5.1 Fassaadi soojustamine 19 Kivivillaplaadid. (2010). Puumarket [WWW]. http://www.puumarket.ee/? op=body&id=2&prod=305&sid=2010. (29.04.2010). 16 Kiviehitisi soojustatakse välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida välispiiretes kondensaat, seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda. Puitseinu võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab
Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14
Sellised uksed on välisnurga või klaasseina läheduses olevad uksed. Lukud: kõikidele ustele paigaldada sarjastatud lukk. Lukud on ASSA- süsteemi, TWIN- südamikuga. Välisuksed on ette nähtud ka evakuatsiooniks. Neil ustel kasutada lukke, mida saab hoone normaalkasutuse ajal hädaolukorras seestpoolt võtmeta avada (purustatava kapsliga). Kahe poolega ustel peab olema kiirriiv. 1.4. Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid. Esimese korruse põrandaplaat soojustatakse 100 mm paksuste vahtpolüstüroolplaatidega tihendatud killustikalusel vastavalt põrandatüüpidele PP-12-1 ET-2 0505- PP12-st, mille kaal on 290 kg/m2 ning baas-soojajuhtivus 0,34 W/m2K. 2-3. korruste põrandate lahendus on võetud ET-2 0504-VL11-st VL 11-2. Koormus jaotub ühtlaselt üle põranda ning koormus kantakse esialgselt taladele ja seal edasi postidele ja pinnasele. Kolmanda tüüpi põranda
Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid. Hooneväline tulekustutusvesi saadakse piirkonnas olevast tuletõrjevee hüdrandist, millest lähim asub umbes 40 m kaugusel Rakvere maantel. 1.9 Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid. Esimese korruse põrandaplaat soojustatakse 100 mm paksuste vahtpolüstüroolplaatidega tihendatud killustikalusel vastavalt põrandatüüpidele PP-12-1 ET-2 0505- PP12-st, mille kaal on 290 kg/m2 ning baas-soojajuhtivus 0,34 W/m2K. 2-3. korruste põrandate lahendus on võetud ET-2 0504-VL11-st VL 11-2. Koormus jaotub ühtlaselt üle põranda ning koormus kantakse esialgselt taladele ja seal edasi postidele ja pinnasele. Kolmanda tüüpi põranda
Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni,
Katlamaja korsten ehitatakse tavaliselt vähemalt kolm meetrit kõrgemaks kõrval olevate majade katustest, et vältida suitsu sattumist ruumidesse. Korstna läbimõõt võiks olla selline, et tagada suitsugaaside kiirus vahemikus 10- 30m/s ning tahkekütuse kasutamise korral tagab isepuhastuvuse see, kui minimaalsel koormusel on gaaside kiirus suurem kui 8 m/s. Korstnas gaasid jahtuvad ning võib tekkida kondensaat. Seega gaasi puhul soojustatakse korsten ning tuleb tagada kondensaadi korstnast välja voolamine. Maailma kõrgem korsten 420m Kasahstanis Jekibastuzis asuval elektrijaamal GRES-2 wikipedia.org Vee ettevalmistus Aurukateldes väga tähtis. Veest tuleb eraldada soolad, sest need ei aurustu ning võivad tekitada soolade kristaliseerumise, kui kontsentratsioon tõuseb liiga kõrgeks. Filtrid: mehaanilised ja ioonvahetusfiltrid (kationiit, anioniit). Vett pehmendavad lisandid
riputatud konstruktsiooniosa ja muude tarindite riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav (seina tüübid 1 ja 2). Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega (vt skeem 3.1): o betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm o betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Välisseinas võib kasutada ka soojustamata raudbetoonpaneele, mis hiljem ehituse käigus väljastpoolt soojustatakse ja vooderdatakse (seina tüüp 3). 34 Sõltuvalt ehitise konstruktsioonist võib väliseinapaneelid liigitada kolme gruppi: o ennastkandvad mittejäigastavad seinad o kandvad jäigastavad seinad o mittekandvad jäigastavad seinad Sandwich-välisseina välispinna viimistlusvõimalused on järgmised: sile vormipind, harjapind, värvitud pind, pesubetoonpind, klinkerplaatpind,
ühendada roostevabast terasest ankrutega 5 tk/m2. Raudbetoonist seinad Paneelelamute seinad on tehtud raudbetoonpaneelidest, mille sisemise ja välimise raudbetoonkihi vahel on 10 ... 15 cm paksune mineraalvillast või vahtplastist soojustus. Seinte soojajuhtivus peaks olema <1,0 W/m2 0K, kuid tegelikult on suurem tingituna soojustuse ja töö halvast kvaliteedist ja külmasildadest paneelide servades. Tänapäeva raudbetoonpaneelidest seinad on praktiliselt külmasildadeta, nad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla vähemalt 14 ... 15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavat profiilplekki, kiudtsementplaati, klaasi jne. Massiivpuidust seinad Rõhtpalksein on maamajade puhul tavaline. Need seinad ei ole kuigi soojapidavad: 15 cm paksuse puhul 0,80 W/m2 0K ja 20 cm puhul 0,67 W/m2 0K
erinõuete täitmisel. Seestpoolt soojustamisel on paratamatu, mille kaudu toimub endiselt et vahelagede ja vaheseinte kohal jäävad piirdesse külmasillad, intensiivne soojusvool mille kaudu toimub soojuskadu endisel viisil. Viimasel ajal on hoonete renoveerimisel esinenud kahetsusväärseid möödalaskmisi kivist välisseina seestpoolt soojustamisel. Kasutusel on populaarsed materjalid: kipsplaat ja mineraalvill. Kui kivisein soojustatakse seestpoolt mineraalvillaga ja viimistluseks on kipsplaat, siis ilma vastavat arvutust tegemata on selge, et külmal talveilmal on kivimüüri sisepinna temperatuur tänu villa kõrgele soojuspidavusele allapoole 0 °C. Kuna kipsplaat ja vill ei moodusta märgatavat aurutõket, nimetatud ilmastiku puhul on siseruumis aga veeauru rõhk ligikaudu 700 Pa kõrgem kui väljas, siis ruumi õhus olev veeaur tungib võrdlemisi vabalt külma kivi pinnani. Piirde seestpoolt
parempoolsemad punktid märgivad ehitusjärgset olukorda või vähem soojustatud hoonet ning vasakpoolsemad punktid tähistavad rohkem soojustatud hoone renoveerimislahendust: väiksem soojuskadu tagab väiksema soojusenergia kulu. Joonisel tähistab iga erinev joon erinevaid soojusallikaid: ahiküte, elekterküte, õhk-vesi soojuspump ja maasoojuspump. Selline sõltuvus lubab hoone renoveerimisel valida soojustatavaid piirdeid: hoonepiirded, mida on lihtsam soojustada, soojustatakse rohkem ja hoonepiirded, mille lisasoojustamine on problemaatilisem, soojustatakse vähem. Sama soojuse erikao juures erinevate soojusallikate poolt saavutatav erinev soojusenergia erikulu on põhjustatud efektiivsusest, soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurist ning sisetemperatuuri juhtimise võimalikkusest (ülekütmise vältimine). 500 Soojusenergia kulu kWh/(m2a)
Mitmekihiline seotis Ristseotis 47 Sidemed Tellisseina erinevate kihtide vahel Telliseina ja teiste tarindite vahel Tellissidemed (tavaliselt 4...5 kivirea tagant) Traatankrud (kuumtsingitud) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või EPS-iga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Väikeplokid Keramsiitbetoonist, poorbetoonist, betoonist plokid või keraamilised plokid.
parandamise ja energiatõhususe tõstmise meetmena seega kaaluda siiski päris paljude hoonete puhul. Lisasoojustus peab ulatuma ka sokli pinnasega kaetud alaosale, mitte katma üksnes paapinnale jäävat nähtavat osa, kui kavandatakse sokli soojustamist, tuleb vahetult tänava ääres paiknevate hoonete puhul seetõttu arvestada ka trotuaari katendite lõhkumise ja hilisema taastamise vajadusega. Sokli soojustamist saab käsitleda hoone tervikliku renoveerimise osana. Kui soojustatakse ainult sokkel ja välisseina puitosa jäetakse soojustamata, võib mõnel puhul kujuneda olukord, kus sokkel eendub seinast liiga palju, mis ei ole soodus ei tehniliselt ega esteetiliselt, vt. Joonis 3.17. Joonis 3.17 Tehniliselt ja esteetiliselt sobimatult laiaks ehitatud sokkel. 105 4 Hoonepiirete õhupidavus Hoonepiirete ebapiisav õhupidavus väljendub planeerimatus ja kontrollimatus õhuvoolus
9) jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisega kütteseade; 10) paigutada kustutamata sütt või tuhka põlevmaterjali jäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist taarasse. V. NÕUDED TULETÕRJE-VEEVÕRGULE §67. Tuletõrje-veevõrgu veeandmisvõime tõhusust kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. §68. Mitteköetava ehitise tuletõrje-veevõrk tühjendatakse külmaks aastaajaks veest või soojustatakse. Tuletõrjeveekraani juurde paigaldatakse siibri asukohta ja avamis- korda ning pumba käivituskorda käsitlev selgitus. §69. Tuletõrje-pumbaruumis pannakse välja objekti tuletõrje-veevarustuse üldskeem ja kasutusjuhend. Iga siibri ja tuletõrjepumba juurde paigutatakse nende otstarbe selgitus. §70. Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 1) jälgida vee tasapinda veehoidlas ning lekke korral võtta meetmed selle kõrvaldamiseks ja veehoidla veega täitmiseks;
annaabi.ee 
