eelnevale näitele vastavaks aastaseks tarbimiseks kõigest 8 MWh. Mida kõrgem on väljatõmbe temperatuur ja mida madalam sissepuhke temperatuur, seda suuremaks kujuneb sama hetkelise kasuteguri korral tagasti aastane kasutegur. Samas ei tohi ära unustada, et sissepuhkest kõrgema väljatõmbe temperatuuri põhjustab ruumi eralduv vabasoojus (inimesed, elektriseadmed, päike jms.) ja teatud vertikaalsuunaline temperatuuri kasv. Kogu hoone aastase soojustarbimise arvutamisel ei tohi vabasoojust topelt arvestada, so. soojustagastiga kätte saadavat vabasoojust ei saa arvesse võtta kütte aastase soojustarbimise arvutamisel, mistõttu tuleks lähtuda kõrgemast kütte tasakaalu temperatuurist. Tänapäevaste soojustagastite kõrge kasutegur võib ahvatleda kalorifeerist loobuma. Kalorifeerist loobumine kaasneb ruumides vabasoojuse ja/või ruumi küttesüsteemi üledimensioneerimise puudumise korral ettenähtust madalam ruumiõhu temperatuur
h hoone erisoojus kadu w k See oleneb väistest ja sisestest teguritest. Välistest kõige olulisem on välisõhu temp. ja selle muutus kütteperioodi jooksul. Selle temp. muutumine kütteperioodi jooksul on esampilgul ettearvamatu, kuid samas 17 on teada statistikast temp. keskmised esinemis sagedused. Asjaolu et soojuskoormus ja lineaarses seose. See annab võimaluse soojuskoormuse ja soojustarbimise hindamiseks ja visualiseerimiseks kestvuskõverat. Küttetehnilistes arvutustes on teatud kestvust kütteperioodi ajal. Sellepärast koostatakse kestvuvkõverad linnades. Sealt saab välja lugeda kui suure % aastas on temp. mingisusest piir temp. madalam või suurem(joonis 50 lk 10). Kuidas koostada: antud linna/piirkonna kliima statistilistel andmetest. Kui on teada kui pika ajavältel tundides on temp. olnud kitsas temp. intervallis 2 kraadilises vahemikus. Ntx -24-(-26) siis
selle jaotus majapidamisharude kaupa(vt Joonis 1.6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. 6
päikesekiirgust isegi läbi õhemate pilvede püüda ja üsna olulisel määral soojusenergia kadusid kompenseerida. Madalatemperatuurilisi päikesekollektoreid saab Eestis majapidamises edukalt kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesekollektori veel automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist jaühendustorustikust. Suvisel päikesepaistelisel ajal on võimalik katta kogu soojustarbimise vajadus. [13] Joonis 1. Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem Allikas: (http://www.virkus.com/kalle/wp-content/uploads/2012/01/kollektor.jpg) 9 1.5.1.3. Päikesekollektorite liigid Tasapinnaline päikesekollektor Kollektorite lihtsaim mudel, mis koosneb päikesekiirgust neelavast tasapinnast ja sellele
kui selle jaotus majapidamisharude kaupa(vt Joonis 1 .6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. Joonistel (vt Joonis 1 .1 Joonis 1
annaabi.ee 
