L - õhuvool [m3/s] õ - õhu tihedus 1,2 [kg/m3] cõ - õhu erisoojus 1005 [J/kg·K] t - temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC] Kestuskõvera vertikaalteljel on toodud temperatuurid, kusjuures skaala üks kraad on võrdne ventilatsiooni ühe erikoormuse (L × õ × cõ) väärtusega. Horisontaalteljel on toodud tunnid aasta lõikes. Juhul, kui süsteem ei tööta 24 tundi ööpäevas on vaja horisontaaltelge tegelike töötundide suhte võrra "kokku suruda". Joonisel 2 on kujutatud soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi temperatuurid kestuskõveral eeldusel, et väljatõmbeõhu temperatuur on 23 oC ja sissepuhkeõhul 18 oC. Sissepuhkeõhu temperatuur pärast tagastit sõltub hetkelisest temperatuurilisest kasutegurist ja saab avaldada järgmise valemiga: tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) tvõ välisõhu temperatuur tvt väljatõmbeõhu temperatuur t tagasti hetkeline temperatuuriline kasutegur Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi
c Vähemalt 6 l/s. d Trepikojas nõutav õhuvahetuse kordsus 0,5. e Korteris olevasse hoiuruumi võib võtta siirdeõhuelutoast või esikust. f Võib võtta väiksema, kui kasutatakse õhkkuivatit. g Eeldab õhutamise võimalust, muidu 1,5 l/(s·m2). 5.2. Õhuvahetussüsteemid Elamute õhustussüsteemid võivad olla: • loomulik väljatõmme, • sundväljatõmme, • sissepuhke- ja väljatõmbesüsteem koos soojustagastiga, 71 • õhkküttesüsteem. Loomulik õhuvahetus põhineb gravitatsioonijõul. Soe õhk paisub, tema erikaal on väiksem ja õhk tõuseb üles. Loomulikku õhuvahetust mõjutab ka tuul õhukorstna ülemise otsa ja piirete infiltratsiooni kaudu. Õhusamba rõhk, Pa, on arvutatav valemiga p = h(γ v − γ s ), (5.1) kus h on õhusamba kõrgus, m,
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade
pumbaga 52 % juhtudel. Ämbriga toodi kaevust vett 34% juhtudel ja 10% puudus veevarustus üldse. Vett soojendati 52% juhtudel elektriga. Pliiti (mahtveesoojendi või pliidil potis) kasutati vee soojendamiseks 38% juhtudel. Vähemalt 59% elamutest puudus nõuetele vastav väljaehitatud kanalisatsioonisüsteem (hermeetilise septikuga immutusväljak või biopuhasti). 28% juhtudel oli ventilatsioon lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest esines veel vana elektrikaabeldust. Tabel 1.2 Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed. Kood Külm vesi Soe vesi Kanalisatsioon Küte Ventilatsioon Elekter 6001 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Ahi ja pliit, Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: elektriradiaator, köögis ja
selektiivklaasiga; suurenemine; õhupidavuse parandamine tihendamise abil; Aknad U=1.1 W/(m2·K) olemasolevate akende vahetus akna soojusläbivuse väiksema soojusläbivusega vähenemine; õhupidavuse akendega; õhupidavuse suurenemine; parandamine tihendamise abil; Soojustagastiga korteripõhine soojustagastusega korterites reguleeritava ja ventilatsioonisüsteem sissepuhke-väljatõmbe- eelsoojendatud 60% ventilatsioonisüsteemi sissepuhkeõhuga õhuvahetuse väljaehitamine (soojustagasti tagamine sisekliima klassi II temperatuuri suhtarv 0,6); järgi; 187
annaabi.ee 
