pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise
mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg- · Inimtegevus- on suuresti häirinud ja muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. 3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5.
takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda kuhjuda küllaltki suurel hulgal orgaanilist aint. mille eelkõige määravad taimede varustatus suurem,*niiske muld alati külmemm, soojeneb ja Taimede mahlakad osad(lehed, mugulad jne) omastavate toitainetega ning mulla õhu-,vee- ja jahtub aeglasemalt. sisaldavad tavaliselt 70-90% vett, taimede soojusreziim. Mulla toitereziim- omaduste ja Muldade harimine eriti sügavkünd, parandab nii kuivades osades(seemned, kuivad varred jne) tingimuste kompleks, millest sõltub taimede muldade vee kui ka õhureziimi. Soostunud ja langeb aga vee sisaldus 10-20%ni. Taimede ja varustatus omastavate toitainetega. soomuldade puhul, mis on liigniisked ja ühtlasi
sisaldus 40-70% ;N-sisaldus 2,5-5%;iseloomulik mm/tunnis.Imendumine-molekulaar-ja hapnikku ei ole mullas C6H12O6 -> 3CO2 tsükliliste fragmentide olemasolu kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon- +3CH4(metaan) org.aine->Org.happed- HUUMUSAINED-erinevad koostise ja omad gravitatsioonijõudude mõjul.Vee aurumine C2H4(etüleen) Mulla soojusreziim-taimedes kõrgmolekulaarsete lämmastikku sisaldavate org mullast e. Evaporatsioon(kadu) on kulgevad protsessid-igale kultuurile ainete segu 1)HUMIINHAPPED-must kristalne mõjutatud:mulla ja õhu niiskusest,tep, mulla erinevalt.idanemise algus 0,5...2 kraadi. pulber,leelismetalliga(K,Na) annavad kergesti lasuvustihedusest Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia-päike
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud
vajalik hapnik võetakse redutseerumisvõimeliselt ühendielt. Millest sõltub, mida mõjutab, omastamine- Sõltub mulla õhumahutavusest, õhureziimist, õhuvahetusest, redoksprotsessidest. Mida oma korda mõjutavad mulla lõimis, veemahutavus, geoloogiline asukoht ja taimkate. Väga tugevalt mõjutab gaasivahetust mulla srtuktuursus. Õhugaaside omastamine toimub erinevate tegurite koosmõjul. 11) Mulla soojusomadused ja soojusreziim, külmumine, sulamine millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusomadused- Mulla soojenemine ja jahtumine sõltub soojusneelamis võimest, soojusmahutavusest, soojusjuhtivusest ja temperatuurijuhtivusest. Mulla soojusreziim- all mõistetakse kõik nähtusi, mis on seotud soojuse tulekuga mulda, levikuga mullas ja äraandmisega mullas. Sõltub mulla omadustest. 12) Mulla toitereziim, taimetoiteelemendid milleks tähtis, millest sõltub.
Oksüdeerumis - ja redutseerumisprotsesside käigus elementide oksüdatsiooniaste muutub, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt ioonidelt või aatomitelt teistele. Mullas kulgevate biokeemiliste intensiivsus ja suund sõltub mullaõhust ning mullalahuses olevast hapnikust. Hapnik on peamine oksüdeerija mullas. Mulla soojusomadused ja soojusrežiim, külmumine, sulamine – millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusreziim - taimedes kulgevad protsessid-igale kultuurile erinevalt. Idanemise algus 0,5...2 kraadi. Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia - päike seniidis,sõltub atm.seisundist - pilved,udu,õhu puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna kujust,niiskusest. Soojusmahutavus - soojushulk cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi 1,000; lubibaas
jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata 8) Mulla struktuursus kujunemine, jaotamine, tähtsus. mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks, 9) Mulla niiskusreziim, muldade jaotamine niiskusreziimi järgi millest sõltub, mida mõjutab. 10) Mullaõhk ja õhureziim, redoksprotsessid millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. 11) Mulla soojusomadused ja soojusreziim, külmumine, sulamine millest sõltub, mida mõjutab. 12) Mulla toitereziim, taimetoiteelemendid milleks tähtis, millest sõltub. 13) Arvutusülesanded: erinevate poorsuste leidmine.
· nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41
kasvatamiseks. Soodsad tingimused heintaimede kasvuks loovad omakorda head eeldused karjakasvatuse arenguks. Agroklimaatilised tingimused Eestis on võrreldavad teiste Euroopa riikidega ja võimaldavad meie taludel ja põllumajandusettevõtetel püsida konkurentsis piimakarja-, teravilja-, kartuli- ja köögiviljakasvatuses. Soodsamad piirkonnad põllumajanduseks asuvad Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal Soojusreziim Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur (need on temperatuurid, mis on üle +5C ulatuvad temperatuurid). Kuna üldiselt on meie taimedel bioloogiline miinimum temp +5 C arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temperatuuril. Lisaks optimaalsele temperatuurile on kasutusel taimekasvatuses ka efektiivsete temperatuuride summa (taimedele kasulik soojuse hulk) summeeritakse kasvuperioodil e. vegetatsiooniperioodil temp
kui nad teadlaste vaatevälja (kogudesse, kultuuridesse jm.) oleksid jõudnud. Kui palju bioloogilist informatsiooni me nõnda oleme kaotanud, jääb saladuseks. ÜRO äsjaste andmete järgi on inimtegevuse läbi hävinud 1/3 Maa spontaansest loodusest, degradatsiooniprotsessidega on haaratud ligi 70% maast. Paljude loodusteaduste harude - klimatoloogia, ökoloogia, okeanoloogia, geograafia jt. spetsialistid väidavad, et tagamaks Maal eluks vajalikud kliimatingimused, soojusreziim, maailmamere praegune tase jt. makroökoloogilised faktorid, peab 50-75% biosfäärist säilima looduslikus või sellelähedases seisundis. Niisiis - inimkond on juba astunud üle kriitilise piiri. Elu päritolu ja areng Maal Inimvaba loodus on muutunud ja arenenud oma stiihiliste seaduspärasuste kohaselt kosmiliste, planetaarsete ja regionaalsete tingimuste kompleksmõjudele alludes. Maal on miljonite
täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut.
aurab vett, mis samal ajal kristallidele sublimeerub. 3)Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise ( koagulatsiooni ) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakased ühinevad. Sademete liigid - Agregaatoleku järgi : vedelad, tahked, segatüüpi Langemise iseloomu järgi : Laussademed, hoogsademed, maapinnal kujunevad sademed. Pilet nr 6. Erinevate muldade soojusreziimid. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Ntx liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib
Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab
Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku (cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone 3 sihis temperatuur muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimumi levimist pinnases. *Temperatuurijuhtivuse koefitsent (k) soojusjuhtivuse koefitsendi jagatis ruumersoojusega. Omapärane soojusreziim valitseb kuiva turvasmulla ülemises kihis. Väikese vee- kuid suure õhusisalduse tõttu on see mõne sentimeetri paksune kiht väga halb soojusjuht. Päeval see kiht soojeneb päikesekiirgusest, kuid öösel jahtub maa efetiivse kiirguse tõttu tugevasti, mille tulemusena siin temperatuuri ööpäevane amplituut on väga suur. Sellega seletubki, miks mõni aeg pärast soode kuivendamist öökülmad tugevnevad ja sagenevad pinnase pealmine kiht muutus kuivendamise tõttu õhurikkamaks
· Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil. · Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega. · Soodus soojusreziim. · Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu. · elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega. Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist;
* jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb kokkupõrkeid, piisaksesed ühinevad raskusjõu mõjul. Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist. A) liivapinnased, B) savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes pinnas koosneb 3-st koponendist: pinnas ise, õhk temas ja vesi. Näiteks liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus märgatavalt väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem
Selle musta tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume ulatuda cm sügavuseni. Tegevkihi paksus päikesekiirguse keha kiirgusvõime on võrdeline absol temp 4da tuleku ajal. Tuul- õhk, mis liigub paralleelselt suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. astmega. Seda seadust kasut looduslike kehade nagu maa, maapinnaga. Tekib õhurõhu vahest erinevates kohdades, Muldade soojusreziim-pinnas koosneb 2 soojuslikust lume, rohu, pilvede, atmosf kiirgusvõime arvutamiseks. mis oleneb omakorda õhutemp ebaühtlasest kaotumisest. komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna
Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine
ja redutseerumisreaktsioone mulla. mullas esineb erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku oksüdeerumis-redutseerumissüsteem 40. Redokspotentsiaal, redoksindeks. redokspotensiaal (eh) iseloomustab oksüdeerumis-redutseerimisreziimi vahekorda mullas, mõõdetakse millivoltides redoksindeks- 41. Mulla soojusrežiim ja -omadused. soojenemine sõltub: 1)mulla soojusneelamisvõime 2)soojusmahutavus 3)soojusjuhitavus soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eritatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel 42. Albeedo. mulla soojusneelamisvõimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullampinnale langenud energiast sealt peegeludub oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest,. heledatel pindadel suur,
C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral
Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv. Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi. Eriveotakistus-kui palju on vaja rakendada jõudu vao sisse kündmiseks. NB Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid.
teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Solonzakid ja solon. Solonzakid ja solonetzid. Erinevate soolade toksilisus on erinev. Sooda solonzakid midagi ei kasva. Soodad roosipeernasse ja midagi enam ei kasva. Mulla soojusomadused ja soojusreziim Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia. 3 mullasoojusomaduse põhinäitajat: 1) mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt. Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust 2) mulla soojusmahtuvus 3) mulla soojusjuhtivus sõltub vee ja õhu vahekorrast Mulla õhk ja õhureziim Taimes on tehtud kindlaks isegi kuni 50 keemilist elementi. Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev
Veemahutavus sõltub mulla tüsedusest, lõimisest poorsusest, jt näitajatest. Vesi imbub paremini orgaanika rohkesse ja struktuursesse mulda. Sisenenud kuiva mulda, nõrgub vesi pindpinevus ja raskusjõu mõjul allapoole, moodustades märjatud frondi. Kui vett on vähe lakkab allapoole liikumine ja sademetevesi põhjaveeni ei jõua. Mulla veesisaldus mõjutab oluliselt mullas toimuvaid füüiikalisi ja keemilisi protsesse.Sellest sõltub mulla õhu ja soojusreziim, mullas elavate mikroorganismide elutegevus ja orgaaniliste ainete lagunemine mullas.Mullavees lahustunud mineraalained muutuvad taimedele kättesaadavaks, kuid võivad jõuda ka põhjavette ja muutuda põllumajanduslikuks reostuseks. Igal mullal on võime kinni hoida teatavat kogust vett. Suurimat hulka, mida muld suudab kinni hoida nimetatakse maksimaalseks veemahutavuseks. Hulka mis jääb mulda pärast liigse vee äranõrgumist nimetatakse väliveemahutavuseks. Väliveemahutavuse
2. Miinimumiseadus(Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel) 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi. 4. Asendamatuse seadus ( nt vett ei saa asendada soojusega) 5. Toitainete tagastamise seadus 6. Viljavahelduse seadus 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus 6. Soojusreziim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana optimaalne temperatuur 20...30 C, temperatuur üle 35C kahjustab taimi ning alla 10 C takistab fotosünteesi protsessi. 7. Efektiivsed ja aktiivsed temperatuurid, nende summa arvutamine Efektiivsed temperatuurid on ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 5 C. Lisaks on taimekasvatuses kasutusel ka mõiste ,,efektiivsete temperatuuride summa" (taimedele kasulik soojuse hulk) summeeritakse vegetatsiooniperioodil temp. üle +5 °C.
· nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41
Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid.
Mittesuguste soojustehniliste seadmete abil projekteerimisel ja eksplateerimisel tuleb arvestada soojuse levi protsessidega ja väga tihti need soojusprotsessid võivad osutuda määravaks antud seadme konstruktsiooni valikul, sest paljude seadmete korral soojuslik reziim mängib olulist osa selle seadme töökindluse kindlustamisel ja töövõimelisteks ja seejuures ökonoomseteks või efektiivseteks osutuvad need konstruktsioonid ja seadmed milles kindlustatakse ettenähtud optimaalne soojusreziim või jahutusreziim. Lihtsamad soojusleviku viisid Keha erinevate osade vahel või erinevate kehade vahel. Lihtsamad soojusvahetus liigid oleksid järgmised: 1. Soojusjuhtivus 2. Konvektsioon ja konvektiivne soojuslevik. 3. Soojus kiirgurs. Soojusjuhtivuseks nim. soojuse leviku protsessi kehade sees, mis on esile kutsutud keha microosakeste liikumisest ja omavaheliest kontakteerumisest. Temp. vahe olemasolul kehas ja mis toimub ilma keha makroskoopilise liikumiseta
sinivetikad. Sinivetikatel on sinakasvioletsele valgusele sobivad pigmendid fükobiliinide näol. 1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise. Erandjuhtudel võib veekogu vesi soojeneda üle 30 kraadi, tavaliselt jääb see 25-30 kraadi piiresse. Kiirgusest neelduv soojus on sel juhul võrdne aurumisel eralduva soojushulgaga.
mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV. Eh üle 700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 50. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 51. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub
võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3. asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav. 9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele. Soojusreziim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C ef t summa= 12 C üle 5 C
Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3. asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav. 9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele. Soojusreziim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C ef t summa= 12 C üle 5 C
toime, , ka mehhaaniline. tekivad jääkained ja juureeritised, enamasti Happelised . MULDADE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID: Lähtekivim: sellest oleneb mulla lõimis, õhu-ja niiskussisaldus, soojenemiskiirus ja toitaineterikkus Kliima: Murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest sõltub taimestik, aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord. Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusreziim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7 Mullaorganismid: Taimede ja mullaelustiku koostoimel toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe
Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 6. Soojusreziim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana Taimede kasv ja areng on pidev ainevahetusprotsesside ahel. Need protsessid kulgevad kõrgematel taimedel optimaalsel temperatuuril 20...30 C, temperatuur üle 35C kahjustab taimi ning alla 10 C takistab fotosünteesi protsessi. Efektiivsed temperatuurid on ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 50C. Lisaks on taimekasvatuses kasutusel ka mõiste ,,efektiivsete temperatuuride summa" (taimedele kasulik soojuse hulk) summeeritakse
Selliselt tugevalt taandunud keskkonnas on raskendatud taimede poolt raua omastamine, kuna raud omab suurt tähtsust fotosünteesi toimumisel, siis on orgaanilise aine süntees häiritud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 30 Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: 1. mulla soojusneelamise võimest 2. mulla soojusmahutavusest 3. mulla soojusjuhtivusest. Mulla soojusneelamise võimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. Albeedo: kuiv mustmuld 14%; niiske mustmuld 8...9%; valge liiv 40%; veepind 10%.
400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV. Eh üle 700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt taandunud keskkonnas on raskendatud taimede poolt raua omastamine, kuna raud omab suurt tähtsust fotosünteesi toimumisel, siis on orgaanilise aine süntees häiritud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 51. Mulla soojusreziim ja omadused Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 52. Albeedo Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub
Et võrrelda erinevates muldades hapendus-taandus reziimi, on võetud kasutusele mõiste hapendus- taandus indeks rH2, mis arvutatakse nii, et millivoldid jagatakse 29 ja lisatakse sinna juurde kahekordne pH väärtus, seega on võrdlemise juures oluline hinnata ka mulla happesust. Kui rH2 on alla 20, on tugevalt taandunud keskkond, norm on 26-28. Üle 30 on liialt kuivanud mullaga tegemist. MULLA SOOJUSREZIIM Soojusallikaks on peaasjalikult Päike, Maa sisesoojused on tühised. Päikse soojuskiirgusest osa peegeldub atmosfäärist tagasi, osa jõuab taimkatteni ja osa jõuab läbi taimkatte maapinani ja osa sellest peegeldub sealt tagasi ja ülejäänud neeldub mullas. Mulla soojusnäitaja on albeedo, mis näitab, mitu % maapinnale jõudnud kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri. Mida siledam ja heldam on pinnas, seda suurem on albeedo. Mida tumeda, märje, ebatasasem on mulla pind, seda rohkem
Kui Eh on üle 400, siis mullas ülekaalus oksüdeerumis tingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400-600 mV. Eh üle 700 mV juured on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt oksüdeerunud keskkonnas on rakendatud taimede poolt raua omastamine Redoksindeks Redoksindeks rH=Eh/29+2pH Kui rH<20, siis on redutseerunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks Optimaalne vahemik on 28-30 43. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel Omadused on: Soojusneelamise võime-albeedo, mis näitab mitu % mulla pinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. Mida heledam, kuivem ja tasasema pinnaga on
pinnase soolareziimi reguleerimine taimekasvu seisukohalt ja biogeenide väljakande reguleerimine. 18. Milles avaldub kuivenduse mõju? Kuivenduse otsesed positiivsed mõjutegurid talu tasemel on: 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) 19. Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad?
kahjulik mõju ehitisele ja selle siseruumidele, tagada hooviala pinnasele piisav kandevõime ja ehitist ümbritseval alal kasvavate taimedele ja puudele sobiv niiskusreziim. 27)Milles avaldub kuivenduse mõju? 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) Kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid. Äravoolu maksimumid suurenevad, reguleeritud
võnkeringide ribalaiused nende hüveteguri muutumise tõttu. 2. Automaatne sageduse reguleerimine (ASR) AFC VV häälestustäpsuse soovitavale sagedusele määrab ära eelkõige OSC-i sageduse õigsus ja stabiilsus. OSC-i sagedust mõjutavad peamiselt: 1) toitepinge 2) ümbrustº Neist sõltuvad transistoride sisemahtuvused ja võnkeringi kondede mahtuvused. Eriti suur muutus on VV sisselülitamise järel, mil soojusreziim alles kujuneb ja pole veel jõudnud püsistuda. Seepärast rakendatakse ASR-i eriti ULL-alas (nt: ULL Vv-tes ja telerites, sest neis seadmetes võivad OSC-i sageduse hälbed olla küllalt suured (eriti elektronhäälestuse kasutamisel). FM VV -s saadakse ASR tüürpinge suhtedetektorilt. Selle väljundis tekib alalispinge, mille suurus ja polaarsus muutuvad vastavalt detektori S- kõverale. Selle pinge suurim suurus on tavaliselt ±(0,5...2V).
öösel rohkem ning talvel külmuma sügavamalt kui kuivendamata mullad. Kuigi see on üldjoontes nii, on tegelikult olukord komplitseeritud. Mulla temperatuuri mõjutavad ka teised faktorid, mis kuivendamise tulemusena muutuvad. Kuivendamise järel turvas vajub, tiheneb ja aja jooksul laguneb, mis muudab turba soojusjuhtivust. Toimuvad muutused ka taimkattes, mis mõjutab oluliselt turba soojusreziimi. Sügisel ja talvel lumeta perioodil sõltub mulla soojusreziim oluliselt kulukihist. Talvel mõjutab maa külmumist tugevasti lumikatte paksus, mis omakorda sõltub taimkatte iseloomust. Seega mõjutab kuivendamine soo mikroklimaatilist reziimi negatiivses suunas esmajoones maapinna otseses läheduses olevas õhukihis, mida tuleb arvestada soode nii põllumajanduslikul kui ka metsamajanduslikul kasutuselevõtmisel. Ei ole põhjust arvata, et intensiivsemalt kuivendatud mullad on soojemad. Pehmetel ja
annaabi.ee 
