Carnot jätkas uuringuid sel teemal ka pärast raamatu ilmumist, aga midagi sellest ei avalikustatud. Enamus ta töid ja uuringuid leiti hiljem. 1832 aastal suri ta koolerasse. Carnot´i tsükkel Carnot` tsükkel on üks olulisemaid adiabaatiliste protsesside rakendusi (ei toimu soojusvahetavust ümbritseva keskkonnaga). Isotermiline protsess on protsess, kus temperatuur on jääv Termodünaamika teise seaduse järgi on võimatu, et soojusmasin, mis töötab kahe soojusreservuaari vahel, oleks 100% efektiivne. Kuid mis on siis maksimaalseks soojusmasina efektiivsuseks? Vastuse sellele küsimusele leidis Prantsuse insener Sadi Carnot Kõige efektiivsem soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel, on pööratav. Antud soojusmasin töötsüklit hakati nimetama Carnot`i tsükliks Mille sooritab pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel. Tsükkel koosneb: 1) Isotermiline soojusülekanne soojemast reservuaarist
Ideaalne gaas paisub soojendamisel ning teeb seejuures tööd - kogu juurdeantav soojushulk võib minna paisumisel tehtud tööks, kuid - gaasi ruumala on suurenenud, st juurdeantava soojushulga muutmine tööks ei ole ainus lõpptulemus. Teisalt, kui soojusmasin töötab tsükli alusel, siis toimub vahepeal soojushulga Q2 andmine külmemale kehale, st kogu juurdeantav soojushulk ei lähe tööks. B Carnot' tsükkel. 32 Olgu meil kaks soojusreservuaari temperatuuridega T1 ja T2, kusjuures T 1T 2 . Eeldame, et mõlema reservuaari soojusmahtuvused on lõpmata suured, st soojuse juurdeandmisel reservuaarile või reservuaarist võtmisel nende temperatuur ei muutu. Vaatame, kuidas sel juhul pööratavat protsessi käsitleda. Tsükli erinevates osades on töötava keha temperatuur erinev - soojuse saamisel soojendajalt (reservuaarilt temperatuuriga T1) on keha temperatuur T1 ning soojuse andmisel jahutajale on keha
annaabi.ee 
