1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt.
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID
• Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID
Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7. Kui palju aega tagasi surid välja neanderdallased ja alles jäi ainult 1 inimliik? 30 000 aastat tagasi. Nahk Kuulub katteelundkonda. Naha kihiline ehitus ja tihe, plaatjatest epiteelrakkudest koosnev struktuur on põhjuseks, miks on nahk organismile eriti tõhus ,,kaitseümbris". Lisaks kaitsefunktsioonile on nahk ka rasva ja vedeliku depooks ning soojusregulatsiooni-, meele- ja erituselundiks Nahk on tähtis meeleelund , selle abil tajutakse survet, puudutust, valu ja temperatuuri muutumist. Nahas on 2 kihti: Marrasnahk ja pärisnahk. Marrasnahk koosneb kihilisest plaadikujulisest epiteelkoest, mis kulub kergesti. Pärisnahk on sidekude, milles esineb palju peenikesi vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid ja retseptoreid. Pärisnahk koosneb peamiselt elastiini- ja kollageenikiududest.
alkohol. Alkohol võib põhjustada keha jahtumist, sest see laiendab veresooni ning keha 4 pinna soojuskadu suureneb. Söömine võib samuti temperatuurile mõju avaldada: süües proteiinirikast toitu, toodab keha rohkem soojust. (Roper jt 1999: 256- 257). 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised Palavikuks nimetatakse organismi üldist reaktsiooni vastuseks mingile ärritajale; seda reaktsiooni iseloomustab kehatemperatuuri kõrgenemine soojusregulatsiooni häirest tingituna. Palaviku puhul soojusteke ületab soojus kao. (Kristman 1978: 51). Temperatuuri tõustes hakkab toimuma intensiivsem soojusteke, nahaveresoonte spasmi tõttu soojuskadu väheneb. Selles staadiumis on haige kahvatu ning tal on külm. Temperatuuri kiire tõusu puhul tekib haigel vappekülm; naha- ja skeletilihaste kokkutõmbumise tagajärjel antakse ära rohkem soojust. Olles tõusnud teatavale tasemele, võib temperatuur samal tasemel
Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest. Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi. 20. Inimese termoregulatsioon: keskus, kuidas toimib. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. 21. Nimeta peaaju osad. *Piklikaju, tagaaju, väikeaju, keskaju, vaheaju, otsaaju. 22
PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen. Palaviku kulgemine: Tekke aluseks on pürogeenid. Need mõjuvad spetsiaalsetesse närvilõpmetesse ja sealt lähtuvad impulsid korrigeerivad termoregulatsiooni keskuse ümber töötamaks uutel tasemel.Keskus hakkab pidama kõrgeid temperatuure normiks. Vere temp on madalam keskuse tasemest ja nüüd tekib
a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone → Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude → Pruun rasvkude, c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge rasvkude, d) Leptiini tootmiskoht → Valge rasvkude, e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude 45."Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse fagotsütoosivõimelised neutrofiilid
Hormoonid reguleerivad ensüümide aktiivust ja hulka Kõige tähtsam sekretsiooninääre on ajuripats sellepärast, et ta juhib teiste sisesekretsioonnäärmete tööd. Samuti toodab kasvuhormooni ja heaoluhormoone. Närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus on hüpotalamus ja tema ülesanne on hoida homöostaasi(organismi parameetrite hoidmist teatud vahemikus), südametegevust, soojusregulatsiooni, ainevahetust, janu, näljatunnet, und, emotsioone ja tundeelu. Mis on seratoniin ja millise endokriinelundiga on seotud? Seratoniin on heaolu hormoon, seotud on käbikehaga. Leevendab stressi Mida reguleerib kilpnääre? Kilpnääre reguleerib organismi kasvamist ja arengut. Samuti reguleerib ainevahetust Mida reguleerib kõhunääre? Kõhunääre reguleerib insuliini tootmist, seega alandab suhkrusisaldust. (Kui veresuhkur
ja olukord ning palju muud. 1. Külmakahjustust mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt: a) eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus tõstab sõduri riski seda uuesti saada. b) rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes tundlikumad, kui kaukaaslased. c) geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on eeldusi rohkem külmakahjustusi saada. d) keskonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee) temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0 kraadise välisõhu temperatuuri korral. e) tuule faktor. Komandörid peaksid olema tuttavad tuule faktori tähendusega. Tuule kiirus kiireneb kehasoojuse kaotamist nii märgades kui ka külmades tingimustes. Kui ilmajaamast antakse näitajad, mis langevad ohtlikku tsooni või veelgi kaugemale, tuleb külmakahjustuse mineerimiseks võtta kasutusele lisaettevaatusabinõud. Vastava tuulehoo temperatuur on eriti
Treener stimuleerib küsimuste kaudu õpilast nii, et viimane otsib ja leiab ise küsimustele vastused. Õpetatakse õppima, mitte ei anta teadmisi või käske. See viib teadlikkuse ja vastutuse tekkeni. 13 Motivatsioon 1) Millised teooriad seletavad kehalisest aktiivsusest tekkiva sõltuvuse kujunemist psühhofüsioloogilisest aspektist lähtudes? Endorfiinide-, monoamiinide-, soojusregulatsiooni-, tähelepanu ümberlülituvuse- ning vastandprotsesside toime teooria. 2) Nimetage motiivide kategooriad spordis. Sotsiaalne mõju, enesearendamine, võistlus, elustiil, hirm ebaõnnestuda, fitness ja tervis, sõprus ja suhted, edu ja saavutus, materiaalne kasu, tuntus, hirm ja kontroll, esinemine rahvale, hetero-seksuaalsus, sõltumatus, perekond, emotsionaalne vabanemine, seisus, eneseteadvus, põhjuste mõistmine. 3) Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust.
laotuda väga suurele alale.(Seidenberg 1998: 31) Merre sattunud nafta ja õlid põhjustavad veelindude hulgihukkumist. Suure tankeriõnnetuse korral hukub kümneid tuhandeid merelinde. Õlise ainega kokku puutudes lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, püüdes seda puhastada satub õli ka seedeelundkondadesse. Hävinud õhkkaitsekiht keha ja sulestiku vahel, mille terviklikkuse puhtal linnul tagab mittemärgatav eritis ja sulgede ehitus, rikub linnu soojusregulatsiooni. Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad – eriliselt sisustatud rehabilitatsioonikeskused. Sinna toodud lindude sulestik pestakse õlist puhtaks, neid hoitakse alajahtumise vältimiseks soojas, diagnoositakse ja ravitakse haigused, toidetakse (vajaduse korral ka veeni kaudu või otse makku), jälgitakse pidevalt nende seisundit ning diagnoositakse ja ravitakse nende haigusi. Õnnetuseks kaob aga pesuainete
aga mehe omaga praktiliselt võrdne. Seega naisel kompenseerib südame suurem löögisagedus väiksema löögimahu. Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht on naisel samuti 20–23% väiksem kui mehel. 6. Kirjeldage lühidalt füsioloogilise soojusregulatsiooni toimimise soolisi iseärasusi. Naisel on higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem, kuid üldine higieritus siiski väiksem kui mehel. Higi eritumine intensiivistub nii naisel kui ka mehel naha ja keha süvapiirkonna temperatuuri tõusu korral. Ilmneb, et mees hakkab higistama juba suhteliselt väikese kehatemperatuuri tõusu tagajärjel, naisel intensiivistub higieritus aga alles temperatuuri suure nihke puhul. 7
transporditakse organismis vaid rasvade koostises. Rasv on vastsündinule oluline energiaallikas. Lipiidide funktsioonid organismis 1. Energeetiline funktsioon. Piimas on erinevaid rasvhappeid C4 kuni C20-ni. C4 kuni C10 ahelaga rasvhapped ei ladestu kehas, vaid kasutatakse kohe ära. 2. Termoregulatsioon ( vastsündinutel on nn pruun rasvkude, mis tuleneb pigmentsetest tsütogroomidest, kus rasvhapete oksüdatsiooni käigus ATP ei toodeta kõik läheb soojuse tootmiseks. Keha soojusregulatsiooni väljakujunemisel pruun rasvkude kaob. 3. Mehhaaniline kaitse ( neerud) 4. Lahusti( vitamiinidele jne) 5. Struktuurne roll 6. Transpordifunktsioon 7. Metaboolse vee tekitamine ( triglütseriidi 1 kg hüdrolüüsil tekib ca 1,1 kg vett) 8. Rohelistes taimedes on põhiliselt struktuursed lipiidid( glükolipiidid ja fosfolipiidid) Vitamiinid söötmisõpetuse loeng III 30.09.2008 Vitamiinid Poolakas Kazimir Funk 1911 võttis kasutusele sõna ,,vitamiin"
tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, lipiidid on organismi energiaallikad, vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise, vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg) on vajalikud bioaktiivsete ainete funktsioneerimises. Asendamatud toitained: 1.aminohapped: isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2.küllastamata rasvhapped: linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4.mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5.minained suurtes
Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 1. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline termoregulatsioon, kus a/v intensiivistamisega toodetakse täiendavat soojust
Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 2. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur – Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline termoregulatsioon, kus a/v intensiivistamisega toodetakse täiendavat soojust
on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4. mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks
kehaümbris (body shell). Kehatemperatuuri seadepunkt ja seda kontrollivad mehhanismid. Sooja eritumist organismist soodustavad ja pärssivad mehhanismid. Endogeensed pürogeenid ja palavik. regulatsioonimehhanismid Hüpotalamuse soojusregulatsioonikeskus funktsioneerib kui termostaat. Kui tegelik temperatuur erineb ideaalsest, hakkab hüpotalamus olukorda mõjutama, et vahet kõrvaldada. Hüpotalamus reguleerib temperatuuri: närvisüsteemi, hormoonide kaudu. Imikutel aitab soojusregulatsiooni pruun rasvkude. Soojuskadu reguleeritakse naha vereringe ja riietuse abi. Inimesed erituvad sooja: 1. soojuskiirgus 2. soojusjuhtivus 3. vee aurustumine, higistamine 4. soojuse siirdamine Tuules ja vees on soojuse siirdamine tugev. Sooja eritumine sõltub temperatuurist. Palavik Palaiku korral on soojusregulatsioonikeskus ümber häälestatud "uutele näitajatele". Ta funktsioneerib, nagu normaalne temperatuur oleks kasvõi 39 kraadi. Palavikuga tekib organismis soojust rohkem ja eraldub vähem
ajus. Kaudsed uuringud inimestega (vereplasma ja uriini kaudu) näitavad epinefriini kuni 600% suurenemist pärast kestvat füüsilist tegevust. Vastu: Inimkatsetes on aju aktiivsuse uuringud kõne all olevast aspektist lähtu- des raskendatud. Koormusejärgsed muutused veres ei peegelda täpselt koormuse ajal ajus toimuvat. SOOJUSREGULATSIOONI TOIME TEOORIA Olemus: Sajandeid on näiteks Skandinaavia maades teada sauna toime tervise ja heaolutunde tagamisel. Arvatakse, et organismi reaktsioon on sama ka kestva kehalise pingutuse korral. Poolt: Passiivsel higistamisel ja intensiivsel kehalisel tegevusel on analoogilised mehhanismid. Vastu: Vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse soojusregulatsioonist tulenevat
annaabi.ee 
