1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor. Tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena. Kasutatud allikad http://geothermal.org.ee/ http://eprints.tktk.ee/1212/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_ener giaallikad_argo.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia
Kui energiakaevud ei täitu veega, siis nad täidetakse. Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega. Energiakaeve ei saa kasutada veevõtuallikana, kuna see võib jäätuda. Suletud süsteem lõpuni tamponeeritud soojuspuuraugus („vai”) tähendab, et energiapuuraugus asetseb üks või mitu suletud torustikku, milles ringleb madala keemistemperatuuriga vedelik. Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Põhjavesi Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC.Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes
annaabi.ee 
