Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada) Vee ülesanded: Lahusti paljudele ainetele Rakkudes turgori tagamine Rakusisese metabolismi tagamine Termoregulatsiooni teostamine Organismis ainete transpordi tagamine Suure soojusmahutavuse tõttu keskkonna kliima kujundamine Organismi kaitsefunktsiooni täitmine Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele Makroelemendid: C H N O P S Mesoelemendid: organism vajab neid mõõdukas kogudes : Ca , Cl , Mg , Na , K Mikroelemendid: organism vajab neid vähestes kogudes aga on ikka hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu Elemendi ülesanne: C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid . ( kuulub biomolekulide koostisesse ) H- Esineb vees ja biomolekulides
lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis ja tselluloos). DNA on pärilikkuse kandija ning seetõttu peetakse seda üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 2.2 Anorgaanilised ained Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Lisaks aitab vesi säilitada organismisisest temperatuuri oma suure soojusmahutavuse tõttu. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumi ja naatriumiioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhappega.n Anioonidest on olulisel kohal hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja jodioonid. Erütrotsüüdid ja raud aitavad O2 siduda. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad.
ÕHUNIISKUS Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem. Õhu niiskussisaldus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes. SOOJUSMAHUTAVUS Soojushulk, mis kulub aurumisele on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. 1g vee külmumisel vabaneb 334 J soojust, sama palju soojust kulub 1g jää sulamisel. Õhu ja vee soojusmahutavuse erinevus on 3483 korda. Ookeanid toimivad kui soojuse akumulaatorid. (Atlandi ookeani põhja osa annab talvel atmosfäärile ligikaudu 2 korda rohkem energiat aurumise teel kui Vaikene ookean samadel laiustel.) AURUMISE MÕJU MAAKERA SOOJUSBILANSILE Looduslikult aurustub aastas 4.23*1020 g vett ja selleks on vaja 1020 *2257 = 0.995 * 10 J energiat. Maa saab aastas energiat 5.51 * 1024 J. Seega kulub vee aurustumisele 24 17% Maale langevast energiast.
4.Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: mandrilisem kliima nõrgemad hoovused suurem jõgede mõju madalam sügavus ja soolsus liigendatum põhjareljeef varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud,
harva esinev riimvesi. 4. Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: *mandrilisem kliima *nõrgemad hoovused *suurem jõgede mõju *madalam sügavus ja soolsus *liigendatum põhjareljeef *varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC. *ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri
annaabi.ee 
