mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida.See tekst tuli mul meelde eelmine aasta ühes eriala tunnist,kui õpetaja rääkis. Raua juures on halb asi see,et ta habras materjal,kui ei ole teda karastatud ehk siis pehme materjal.Hea omadus on see,et ta on kulumiskindel Raud läheb ka kiirelt kuumaks ära ehk ta on hea soojus juhitavusega.Raua füüsikalised omadused tihedus,sulamistemperatuur,soojusjuhitavus,soojusmahutavus,soojuspaisumine,elektrijuhtimine, magnetomadused. Raua kohta peaks olema siin tekstist kõik punktid olemas,mis teie kirjas oli. Rauasulam Rauasulam on sulam, mis on saadud raua ja ühe või mitme muu aine kokkusulatamisel või paagutamisel. Tuntuimateks rauasulamiteks on teras ja malm.Kolm põhilist rauasulamid malm(2-5% C),teras (kuni 2% C),roostevaba teras (lisandiks Cr). Erialaliselt oleme kokku puutunud rauaga,vask,pronks,aga põhiline oli raud millel oli tagikiht peal.
Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt
Head vastu pidavad terast saada.Maagi valik,räbu eemaldamisega.Muidugi peab kuumutama mitu korda,siis kas õlis või vees jahutada.Terase treimisel tuleb seda arvestada,kui ta pole karastanud on parem treida lõiketera võtab laastu paremini ja tera ei kulu ära kiirelt.Kui karastanud siis peab tööriista terasest tegema tööriistu näiteks astmelisetera. Terase füüsikalised omadused tihedus,sulamistemperatuur,soojusjuhitavus,soojusmahutavus,soojuspaisumine.Seda veel,et hea on see.Ta ei roosteta.Halb on see,et teras on habras materjal.Mõtlesin,et kirjutan juurde teraseid on kahte 1.mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena)2.legeerterased.Need kaks terase liiki mängivad rolli kui neid töötlema hakata.
O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid Jood Kilpnäärme Struuma kilpnäärme haiglaslik
Soojusmasina kasutegur: η= = Q1 Q1 T 1−T 2 Ideaalse soojusmasina kasutegur: η= T1 Soojuspaisumine Mõisted: lineaarse paisumise tegur 𝛂, , pikkus l, Soojuspaisumine: Δl=α l ΔT Pindala, ruumala Pindala muutumine: Δ A=2 α A ΔT Ruumala muutumine: Δ V =3 α V Δ T Soojusmahtuvus Mõisted: keha mass m, algne temp. T1, soojushulk Q, keha soojusmahutavus ckeha Q Soojusmahutavus: c keha = T 2−T 1 J Ühik: K c keha Aine erisoojus: c= m Tähtsad arvud • Raskuskiirendus: 9.8 m/s2 • Heli levimise kiirus õhus: 330 m/s • Valguse levimise kiirus: 3 ⋅108 m/s = 300 000 km/s • Atmosfääri normaalrõhk eri ühikutes: 1 atm = 101300 Pa = 1013 hPa = 760 mm/Hg
Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises Vesi Vee molekulaarsed funktisoonid organismis lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ühendite lähteaine regent ühendite lagundamisel hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Vee funktsioonid rakus hea soojusmahutavus hea soojusjuht annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida
Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida piduriketta paksust. Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb
*mustad metallid-mille hulka kuuluvad raud ja selle sulamid. *värvilised metallid *metallide sulamid *Malmiks nimetatakse metalli, mis on raua ja süsiniku sulam ja milles süsiniku sisaldus on üle 2%. Holmenõud on paksuseinalised, massiivsed ja poorse pinnaehitusega. Halvad omadused: *kaal (raske) pärast pesemist korralikult kuivatada. *roostetab kergesti, kuid seda vaid juhul, kui selles hoitaksevedeliku sisaldusega toitu. *tundlik järskudele temperatuuri muutustele. Heaks omaduseks soojusmahutavus-püsib kaua soojana. Saadaval on ka malmnõud, mis on kaetud plastik või emailkattega.(teflon) *Emailnõud- nõud on kergesti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Emailnõud on tervislikud ning sobivad ka inimestele, kes on kroomi ja nikli vastu alergilised. Emailnõud ei reageeri hapete ega alustega. Emailnõude puudus on emaili vähene vastupidavus löökidele ja põrutustele. On kergesti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Hoiab toidu pikka aega soojana.
ja redutseerumisreaktsioone mulla. mullas esineb erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku oksüdeerumis-redutseerumissüsteem 40. Redokspotentsiaal, redoksindeks. redokspotensiaal (eh) iseloomustab oksüdeerumis-redutseerimisreziimi vahekorda mullas, mõõdetakse millivoltides redoksindeks- 41. Mulla soojusrežiim ja -omadused. soojenemine sõltub: 1)mulla soojusneelamisvõime 2)soojusmahutavus 3)soojusjuhitavus soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eritatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel 42. Albeedo. mulla soojusneelamisvõimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullampinnale langenud
o Süüfilis esmahaavand (suguelunditel suus), lümfisõlmede suurenemine, lööve nahal, (8-12 nädalal juuste, ripsmete ja kulmude väljalangus), peavalu, isutus, nõrkus peamiselt sugulisel teel turvaline seksuaalne käitumine · Vee tähtsus o Lahusti o Ühendite lähteaine o Reagent ühendite lagundamisel o Hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Rakus o Hea soojusmahutavus o Hea soojusjuht o Tsütoplasma peamine koostisosa o Annab rakule kuju o kapillaarsus
Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 43. Mulla soojusmahtuvus ja juhtivus. Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 44
kontsentratsiooni või osarõhu piirkonda. 94. redoksprotsessid - redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. 95. albeedo - iseloomustab mulla soojusneelamisvõimet, mis näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus - näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100
1 F ϕ=kM, nihe tanϕ= G S dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ- dT soojusjuhtivustegur,S-pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q- soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. C 3R T Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see õige juba toatempil, temandi korral alles ~1000 ’C juures.
kui keha mass on 1 kg ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kilogramm-kraadi kohta (1J / kg K ) Sageli kasutatakse ka süsteemiväliseid mõõtühikuid soojushulga jaoks: 1kcal ja 1cal (1kcal=103 cal). 1kcal on soojushulk, mis on vajalik anda 1 kg veele selleks, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal on soojushulk, mis on vajalik anda 1g veele, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal = 4,2J 1kcal = 4200J C = cm SOOJUSMAHUTAVUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ja massist ning ta on võrdne sellise soojushulgaga, mis on vajalik antud keha temp. tõstmiseks ühe kraadi võrra juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust. Aine agregaatolekute põhiomadused: a) tahkete kehade ehk tahkiste põhiomaduseks on säilitada oma kuju ja ruumala. b) vedelike põhiomaduseks on ruumala säilitamine, kuid nad on voolavad, st nad ei säilita kuju, vaid võtavad alati anuma kuju.
lipiidid (rasvad, õlid) ja sahhariidid (glükoos, tärklis). · DNA on pärilikkuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. · RNA molekulidel on oluline roll päriliu informatsiooni avaldumises. Anorgaanilised ained · Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. · Vee funktsioonid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, suur soojusmahutavus. · Lisaks veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid, aluseid, sooli. Need ained on enamasti dissotsieerunud olekus. · Katioonidest on organismis olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (+2) ja Fe (+3). · Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Ammooniumioon (NH4) eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus.
l T S 1 F nihe tanϕ= G S dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ-soojusjuhtivustegur,S- dT pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q-soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see õige juba toatempil, teemandi korral alles ~1000 ’C juures. C 3R T 35, Vedelikud Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab
õhuläbilaskvus, - mulla võime õhku läbi lasta, määrab õhuvahetuse mulla ja atmosfääri vahel õhuvahetus, - atmosfäärist õhk tuleb mulda , organismide poolt kasutatud õhk liigub atmosfääri diffusioon, - gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooniga alast madalamasse, tagab õhuvahetuse redoksprotsessid, - hapnik õhus tekitab neid protsesse, tekivad uued ühendid albeedo, - 0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva kiirgusega % soojusmahutavus,- mulla võime hoida soojust, näitab palju kulub soojust 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus, - mulla võime juhtida soojust toitereziim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega taimetoiteelemendid, - keemilised elemendid vajalikud taimede arenguks ja kasvuks, mida pole võimalik asendada makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn) mikroelemendid, - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F)
soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad lagunemisel vabanev soojus Mulla nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt 1,000;lubibaas 0,582;kvartsliiv 0,517;turvas püsivam osa,aitab parandada mulla seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 0,15;õhk 0,00031 Märjalt suureneb liival neelamisnähtusi.Org
Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida piduriketta paksust. Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km
2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3
Redokspotentsiaal- iseloomustab oksü-redutseerumisrežiimi vahekorda mullas Ülejäänud mõõdud vaata Vh!!!! Redoksindeks- kui Rh< 20, redutseerunud keskkond, ebasoodne taimedele. Optimaalne vahemik 28-30 43. Mulla soojusrežiim ja -omadused. Mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtusi 44. Albeedo. Temp kõikumise amplituut on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusele 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus- näitab palju soojust kulub 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest see soojusmahtuvus võrreldes teiste mulla komponentidega on suur, sõltub lõimisest Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast 46. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained.
Seisneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema konstntratsiooniga või osarõhuga piirkonnast madalama konsentratsiooni või osarõhu suunas. Redoksprotsessid: ehk oksüdeerumis-ja redutseerumisprotsessid. Sõltuvad mulla õhustatusest ja bioloogilisest aktiivsusest. Reaktsiooni suund sõltub sellest, kui kergesti redutseerija elektroni loovutab ja kui tugev oksüdeeruja seda kinni hoiab. albeedo: näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. soojusmahutavus: nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus: on mulla võime juhtida soojust. Näitab ajaühikus läbi pinnaühiku liikuvat sõõjuse hulka etteantud temperatuurigradiendi juures. Toitereziim: mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime
Mageveejärved 0,009% Soolajärved ja sisemered 0,008% Mullavesi 0,005% Atmosfäär 0,001% Jõed 0,0001% -2- VEE HULK MAAL JA VEERINGE ÕHUNIISKUS Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem. Õhu niiskussisaldus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes. SOOJUSMAHUTAVUS Soojushulk, mis kulub aurumisele on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. 1g vee külmumisel vabaneb 334 J soojust, sama palju soojust kulub 1g jää sulamisel. Õhu ja vee soojusmahutavuse erinevus on 3483 korda. Ookeanid toimivad kui soojuse akumulaatorid. (Atlandi ookeani põhja osa annab talvel atmosfäärile ligikaudu 2 korda rohkem energiat aurumise teel kui Vaikene ookean samadel laiustel.) AURUMISE MÕJU MAAKERA SOOJUSBILANSILE
saamisele 32. Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? 1.Hea otsus on kui nad on järglased ilmale toonud JA Arvukus on ülemäära suurenenud 2. Halb otsus kui kiskjaid on palju ja arvukus on väike ? Kordamisküsimused 4. Loeng 1. Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks. Suur soojusmahutavus, turgori tekitaja,suur pindpinevus,neutraalne lahusti. 6 Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel,vee liikumine juurtes,tüves,lehtedes. Põud,liigniiskus,mürgid mullas jne.. 2. Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed on vetikad,seened(veesisaldus rakkudes muutuv),dormantsusperiood,saavad kätte vett ka läbi lehepinna.
28 Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4 1 Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks • Neutraalne lahusti • taimekudedes turgori tekitaja – kuival perioodil • suur soojusmahutavus • suur pindpinevus Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2 Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed Homoiohüdriidsed taimed •Veesisaldus rakkudes muutuv •Veesisaldus rakkudes konstantne •Dormantsusperiood •Spetsiaalsed veehoiuorganellid
loomad, herbivoorid ja karnivoorid). 32. Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4. Loeng 1. Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks! Suur soojusmahutavus, suur pindpinevus (turgor), neutraalne lahusti. Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2. Mis on poikilo- ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed: Veesisaldus rakkudes muutuv, Dormantsusperiood, Enamasti saavad kätte vett ka otse läbi lehe pinna (udu), nt vetikad, seened. Homoiohüdriidsed taimed: Veesisaldus rakkudes konstantne, Spetsiaalsed
seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate
Temperatuurirezhiimi muutumine. Soode kuivendamine põhjustab olulisi muutusi maapinnalähedase õhu- ja mullakihi temperatuurireiimis. kuivendatud soos on maapinnalähedases õhukihis miinimumtemperatuurid madalamad ja öökülmad vegetatsiooniperioodil tugevamad ja sagedasemad kui kuivendamata soos. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuivendamise tulemusena niiskuse vähenemine turbas põhjustab ka turba soojusjuhtivuse vähenemise. Samal ajal väheneb küll ka soojusmahutavus, kuigi vähem kui soojusjuhtivus. Kuivendatud madalsoodes kasvavaid kuusekultuure võivad öökülmad kahjustada kuni 2...3 m kõrguseni õige tugevasti. Öökülmade suhtes on kõige tundlikum maapinnast 20...100 cm kõrgune õhukiht. . Mulla temperatuuri mõjutavad ka teised faktorid, mis kuivendamise tulemusena muutuvad. Kuivendamise järel turvas vajub, tiheneb ja aja jooksul laguneb, mis muudab turba soojusjuhtivust. Toimuvad muutused ka taimkattes, mis mõjustab oluliselt turba
Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi. Eriveotakistus-kui palju on vaja rakendada jõudu vao sisse kündmiseks. NB Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. Vesi õhk ja temperatuur on kõik omavahel seotud. Ühe reziimi mõjutamine mõjutab ka teisi reziime. NB Mulla toitereziim 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt
Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. Vesi õhk ja temperatuur on kõik omavahel seotud. Ühe reziimi mõjutamine mõjutab ka teisi reziime. Mulla toitereziim 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt
1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise. Erandjuhtudel võib veekogu vesi soojeneda üle 30 kraadi, tavaliselt jääb see 25-30 kraadi piiresse. Kiirgusest neelduv soojus on sel juhul võrdne aurumisel eralduva soojushulgaga. Äärmised temperatuurid, kus fotosünteesivad organismid elavad on -3,5 kraadi (soolase vee külmumistemp) ja +85 kraadi (sinivetikad kuumaveeallikas).
Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 51. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. 53. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained.
fotosünteesivatest. Veesäilitusrakud võimaldavad turgori säilimist ka suurte ruumala muutuste juures. 12) Millised mullad hoiavad vett vähem kinni ja mis põhjusel? Mullad jämedama tekstuuriga ja kehvema struktuuriga hoiavad kinni vähem vett, sest taime jaoks kättesaadava veehulk sõltub mulla lõimisest. Mulla lõimis on erinevate mehaaniliste fraktsioonide vahekord mullas. Lõimisest oleneb nt mulla vee- ja soojusmahutavus ning õhustatus.Vee liikumine mullas sõltub veepotentsiaali gradiendist ja mulla hüdraulilisest juhtivusest. 13) Miks on rõngassoonelised puud sageli külmaõrnemad kui hajussoonelised? Puud vajavad korralikku niiskusevaru talveks ning talvel külma korral, rõngassoonelistel on juhtsooned/poorid suuremad ja seetõttu on külmaõrnemad. Külmumisest põhjustatud kavitatsioon vähendab hüdraulilist juhtivust. Mida suuremad on juhtsoone diameter, seda haavatavam on see kavitatsioonile.
baseeruv taastusravi osa, mille eesmärgiks on võimalikult ideaalilähedaselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi töö. Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel nahas olevad kapillaarid laienevad ja paraneb lümfi- ja vereringe. Meremudal on sarnased toimed parafiniga. Lisaks mõjub meremuda organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Parafiin- ja mudaravi kasutatakse krooniliste närvihaiguste, liigeshaiguste ja lihastraumade järgselt tekkinud muutuste ravil. G Galvanisatsioon - kasutatakse madala pingega, väikese voolutugevusega alalisvoolu, millel
seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 52. Albeedo Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 53. Mulla soojusmahutavus- ja juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 54. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem
mulla soendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusjuhtivus-on mulla võime juhtuda soojust. Temperatuurijuhtivus- näitab kui kiiresti tõuseb mulla ühikukulise ruumala temp. Soojusjuhtivuse korral. 44. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 46. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.
seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus
Rh – energia ülekandmine atmosfääri – raske mõõta Rv – energia ülekandmine sissevoolus või väljavoolus Rq – muutused veekogus salvestatud energiast Rn – päikese kiirgus Penmani kombineeritud meetod: empiiriline + energiabilanss, potentsiaalse evapotranspiratsiooni määramiseks: , m = küllastusrõhu kõvera tõus (Pa K-1) Rn = Net radiation: kiirguse (sissetuleva ja väljamineva) vahe ( W m-2) ρa = õhutihedus (kg m-3) cp = õhu soojusmahutavus (J kg-1 K-1) ga = õhu juhtivus (m s-1) δe = küllastunud auru rõhu defitsiit (Pa) λv = aurustamise varjatud soojus (J kg-1) γ = psychrometric constant (Pa K-1) Penmani meetod, aurumine avatud veepinnalt: , 10. Äravoolu põhilised parameetrid (vooluhulk, äravoolumoodul, äravoolukiht jt). Äravoolu parameetrid: 1. Hetkeline või sekundaarne vooluhulk Q (m3/s, l/s). Iseloomustab ajaühikus (T) voolusängi ristlõiget läbinud vedeliku hulka (W).
Taimede lehed koguvad endasse õhus leiduvaid ühendeid ja seovad need enda sisse Temperatuur ◦ Puud pakuvad varju ◦ Kasutavad ära päikeseenergiat FS käigus, Liigvesi ◦ Veel pole kuskile imenduda “Sooja-saare” effekt Linnades on tº ümbritsevate looduslike aladega võrreldes 1-6º kõrgem ◦ Katuste temp on ca 60C, rohealade ja veepinna ca 29-36C ◦ Vegetatsiooni hulk väiksem ◦ Raisku minev soojus majadest ja sõidukitest ◦ Kunstlike materjalide soojusmahutavus suurem ◦ Kõrghoonete tekitatud “kanjoni- struktuur” Esteetika ja rekreatsioon,Pargid,Parkmetsad,Peenrad,“rippuv haljastus”/konteinerhaljastus,Terviserajad Guerilla gardening Põllumajandus Järjest suurenevad põllumajandusalad ◦ Karjamaad ◦ Põllud ◦ Majandusmetsad Monokultuurid ◦ Muldade vaesumine ◦ Vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele ◦ Liigivaesus Keskkonna degradeerumine ◦ Reostus ◦ Erosioon ◦ Veesüsteemid „Kuldne org“ Kalifornias
nähtused, nende seas ka kurikuulsad hallaööd. Hiljem tehtud uurimused nii meil kui mujal näitasid vastupidist - kuivendatud soos on maapinnalähedases õhukihis miinimumtemperatuurid madalamad ja öökülmad vegetatsiooniperioodil tugevamad ja sagedasemad kui kuivendamata soos. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuivendamise tulemusena niiskuse vähenemine turbas põhjustab ka turba soojusjuhtivuse vähenemise. Samal ajal väheneb küll ka soojusmahutavus, kuigi vähem kui soojusjuhtivus. Kuivendatud madalsoodes kasvavaid kuusekultuure võivad öökülmad kahjustada kuni 2...3 m kõrguseni õige tugevasti. Öökülmade suhtes on kõige tundlikum maapinnast 20...100 cm kõrgune õhukiht. Väiksema veesisalduse tõttu peaksid kuivendatud soomullad soojenema päeval ja jahtuma öösel rohkem ning talvel külmuma sügavamalt kui kuivendamata mullad. Kuigi see on üldjoontes nii, on tegelikult olukord komplitseeritud
annaabi.ee 
