Päikese üldiseloomustus ja tähed
kuid leidub ka molekule ja tolmu. Kui piisavalt väikeses ruumiosas on küllalt palju gaasi,
hakkab gaasipilv osakeste summaarse raskusjõu mõjul iseenesest kokku tõmbuma. Kriitilise
tihedusega pilv kukub kokku seda kindlamalt, mida madalam on gaasi temperatuur. Kui pilv
on juba kokkutõmbumist alustanud, lõpeb see vältimatult tähtede tekkimisega.
Sündivas tähes võitlevad kaks vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab tähte kokku suruda,
gaasiosakeste soojusliikumsel tekkiv rõhk püüab aga tähte paisutada. Kuna esialgu on
temperatuur suhtliselt madal, jääb peale raskusjõud.
Kokkukukkuva oukve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb.
Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakesed, lõhub molekulid ja kihutab elektronid
aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja
elektronidest. Suurem osa aatomituumi on vesiniku tuumad ehk prootonid ja umbes
kolmandik heeliumi.
annaabi.ee 
