1 päikese suunda järgiva ajamiga peegel 2 torn 3 kiirguse vastuvõtuseadis 4 kõrge keemistäpiga vedel Joonis 1. soojuskandja 5 aurugeneraator 6 soojussalvesti 7 auruturbiin-generaator- agregaat 8 kondensaator 9 soojuskandja varu Seni ehitatud torn-päikeseelektrijaamades on ühe heliostaadi pindala kuni ligikaudu 100 m2 ja heliostaatide arv kuni 2500. Kiirgusvastuvõtja vastuvõtupinnal saavutatakse tavaliselt kiiritustihedus kuni 600 kW/m2, mis võimaldab kuumutada soojuskandjat (nt sünteetilist õlitaolist vedelikku või leelismetallinitraati) temperatuurini kuni ligikaudu 1000 oC. Enamasti kasutatakse siiski madalamat temperatuuri (500...600 oC). Rennpeegel-elektrijaam Mõnevõrra lihtsama ehitusega on parabool silinderpinnal põhinevate rennpeeglitega päikeseelektrijaamad, mille ehituspõhimõte on esitatud joonisel 2. Rennpeegel-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 rennpeeglite väli 3 kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja 4 aurugeneraator 5 soojussalvesti
tsemendi tootmiseks. Tuhk (tootmisjääk) sisaldab vaid ~1% orgaanilist ainet. CO2 heiteid on oluliselt vähem kui elektri tootmisel põlevkivist Kütus Protsessis kasutatakse peeneks purustatud (tükisuurus 025 mm) madala kütteväärtusega põlevkivi. 7 Põlevkivi energotehniline töötlus tahket soojuskandjat kasutades annab võimaluse kasutada peene-teralist põlevkivi (kaasa arvatud tolm), mis tekib põlevkivi kaevandamisel Kasutada saab kõiki põlevkivi kaevandamisel tekkivaid fraktsioone (ka peenikest puru). Efektiivsus Protsessi keemiline efektiivsus on 80%. Arendatud ainulaadse põlevkivist vedelkütuste tootmise Galoter-tehnoloogia, mis võimaldab tööstustlikus tootmises ära kasutada kogu kaevandatud põlevkivi, sealhulgas peenpõlevkivi.
Torud on loogakujulised Vedel külmutusagens juhitakse aurustikaanes vahesei- naga eraldatud alumisse kambrisse ja sealt läbi torude, kus agens keeb, võttes selleks soojust soojuskandjalt. Soojuskandja liikumissuunda muudavad põikvaheseinad, tänu millele soojusvahetustingimused paranevad. Kui mutusagensi keemistemperatuur on soojuskandja külmu temperatuurist madalam, siis tekib torudel jää. Viimase soojusjuhtivus on väike, mistõttu tekkinud jääkiht ei lase soojuskandjat täielikult ära jäätuda. Jäätumisohu tõttu kasutatakse nimetatud aurusteid harilikult vee ja seks kuni temperatuurini 2... 3 C. Soolvee 5 soojusmahtuvus ja eriraskus jõud saadakse vas tavast tabelist soolveele valitud külmumistemperatuuri alusel. Ringleva soolvee määratud mahu järgi valitakse sobiv soolveepump. Laevadel ei kasutata vahesoojuskandjata ammoniaak süsteemi
Fifth level Ioonküte Ioonküte on kompaktne ja suurt vooluvõimsust eeldav elektrikütte alaliik, mis võimaldab ka häda korral kiirelt ja mugavalt olemasolevat küttesüsteemi soojendada. Ioonkütte puhul kasutatakse elektroodidena kaasaegseid korpusesse monteeritud komposiitmaterjale, mitte tavalisi toruelektriküttekehi, kus isolatsioonikihi sees paikneb suure takistusega nikroomtraat. Seega kuumutatakse otseselt vett kui soojuskandjat ning vabanev võimsus sõltub soojuskandja eritakistusest ja voolutugevusest. Siingi reguleeritakse põhimõtteliselt küttevee eritakistust vastavalt soola või destilleeritud veega. Seega on ioonküte elektrikütte üks alaliik, mida iseloomustab eeskätt süsteemi kompaktsus. Ioonkütte eelised on veel mugavus ja täpne reguleeritavus. Elektroodkatel ehk ioonkatel sobib eriti siis, kui vajatakse kiiresti energiaallikat
Päiksepatareid, päiksepaneelid päikese energia kasutamine soojuse saamiseks Soojuskandjaks on vesi, sobib teiseldavaks või ajutiseks veesoojendiks päikesepaneelid, kollektorid Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrkumüümiseks. Päikesekollektor on seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett. Päikesekollektor töötab protsessis soojusvahetina. passiivne energia kasutamine ruumi kütmiseks ruumide orienteerimine, klaaspindade kasutamine, akumuleerivate seinte/põrandate kasutamine passiivse energia kasutamine valgustuseks ruumide orientatsioon, heledad pinnad, peegelpinnad passiivse energia kasutamine ventileerimiseks????? väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet
Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa süsinikust, sisald mõningal määral H, O, N ja S. Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi
soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat tänapäeva aurujõuseadmete põhiringprotsessiks. vedel või 1m3gaaskütuse täielikuks põlemiseks vastavalt soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad q1=qk+qr+qü, qk=A3(3´)4BA=h`1-h`2, keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult.
vi siis tahked. Osa soojuskandjaid annab soojuse ra ja teised vtavad vastu .Kasutusala jrgi on soojusvahetid vi nad vivad olla kigepealt eelsoojendid. vivad kanda nimetust kondensaatorid - vivad olla aurutid vivad olla aurumuundurid, muunduvad hest olekust teise. Vivad kanda nimetust Gradiirid, vivad kanda nimetust Regeneraatorid , Rekuperaatorid vi siis klmutid. TPRINTSIIBI JRGI: jaotatakse pindtpi soojusvahetid ja segamissoojusvahetid, pindtpi soojusvahetites mbritsevad igat soojuskandjat tahkedseinad mis vtavad siis soojusvahetusest osa kas osaliseltvi tielikult , see pinna osa millelt toimub soojuvehtumine nimetatakse kttepinnaks ehk jahutuspinnaks. Rekuperatiivsed soojus vahetid ja teiseks vivad nad olla regeneratiivsed soojsvahetid (regeraatorid) valdavalt levinud on rekuperatiivsed soojusvahetid, nendes rekuperatiivsetes soojusvahetites toimub soojusvahetus lbi soojuskandjaid eraldava pinna soojuvoolu suund nendes seadmetes jb soojusvaheti ttamise ajal muutumatuks
võib osaleda kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi.
vahelist õhu ringlust. Õhküttesüsteemi omadused on: • ruumis tekkinud soojust saab ümber jagada, näiteks päikesepoolsest toast varjupoolsesse, 74 • süsteemi on lihtne lisada õhupuhastus, -niisutus, -jahutus, • lihtne on lisada soojustagastit, • küttesüsteemi lekked ei ole nii tülikad kui vesiküttel, • kalorifeeris võib kasutada madalatemperatuurilist soojuskandjat, näiteks soojuspumbast saadut. 5.3. Õhutorustike arvutus Ventilaator töötab koos õhutorustikuga, millel on analoogia elektrivõrguga. Ventilaatori valimiseks on vaja teada tootlikkust, mille võib võtta võrdseks õhuvahetusega, ja ventilaatori poolt arendatavat rõhku. Vajalik rõhk koosneb õhutorustiku staatilisest rõhukaost ja vabarõhust (dünaamilisest rõhust) (joonis 5.7).
Vee tsirkulatsioon on tavalisel sundtsirkulatsioon. Sellised tuumajaamad töötavad küllastunud auruga ja nende kasutegurid on madalad, aga samas on jaama tehnoloogiline skeem äärmiselt lihtne. Tuumajaamu, kus soojuskandja ja töötava keha kontuurid on eraldatud nimetatakse kahekontuurilisteks tuumajaamadeks. Soojuskandja kontuuri nimetatakse esimeseks kontuuriks ja töötava keha kontuuri vastavalt teiseks kontuuriks. Tavaliselt esimeses kontuuris hoitakse soojuskandjat (vett) sellise rõhu all, et vesi ei aurustuks selles kontuuris. Kahekontuurilise tuumajaama kasutegur on alati madalam kui ühekontuurilisel tuumajaamal, aga nende jaamade ohutus on kõrgem ja käit odavam. Soojuskandjana võib kahekontuurilises tuumajaamas kasutada: vett, orgaanilisi vedelikke, gaase. Gaasi kasutamisel võib rõhk esimeses kontuuris olla madalam kui teises kontuuris. Tuumajaama tehnoloogiline skeem võib olla ka mittetäielik kahekontuuriline. Sellise skeemi
õhk-vesi soojusvahetisse. Pumba primaarkontuuris ringlev soojuskandja on vesi- glükooli lahus. Soojuskandja juhitakse hoone katuselt soojussõlmes paiknevasse soojuspumpa, mis toodab sooja tarbevett ja/või küttevett. Võrreldes eelmise lahendusega on antud juhul soojuskaod väiksemad, kuna soojuse transpordiks soojussõlme kasutatakse madalatemperatuurilist soojuskandjat. Väljatõmbeõhu kokkukogunemisest tingitud probleemid on samad mis eelmises lahenduses. Hoone katusel paigutatakse igale ventilatsioonikorstnale ventilaator ja õhk-vesi- tüüpi soojusvaheti. Kui korstnas paikneb mitu ventilatsioonišahti, siis tuleb igale kanalile paigaldada reguleerklapid. Erinevate patareide soojuskandjaks olev vesi- glükooli lahus juhitakse magistraaltorru, mis viiakse hoone keldris paiknevasse soojussõlme
annaabi.ee 
