Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaatori soojusläbikanetegur k ? k sõltub nii soojusülekannet mõjutavatest suurustest (1 soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale, 2 soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule) kui ka soojusjuhtivust mõjutavatest suurustest (radiaatori seina soojusjuhtivusest ja radiaatori seina paksusest ). ( vt valemit punktis 1) 3
Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune:
viimasel ajal kasutatakse laevakülmuteis. Niisugustes aurus- tites vedelal külmutusagensil puudub vaba pind, sest agens keeb torudes. See parandab külmuti tööolukorda lainetuse korral Freooni-siugtoruaurusti skeem on näha joonisel 32 Keres asub üks torulaud, millesse on valtsitud ühed ja samad toru .Torud on loogakujulised Vedel külmutusagens juhitakse aurustikaanes vahesei- naga eraldatud alumisse kambrisse ja sealt läbi torude, kus agens keeb, võttes selleks soojust soojuskandjalt. Soojuskandja liikumissuunda muudavad põikvaheseinad, tänu millele soojusvahetustingimused paranevad. Kui mutusagensi keemistemperatuur on soojuskandja külmu temperatuurist madalam, siis tekib torudel jää. Viimase soojusjuhtivus on väike, mistõttu tekkinud jääkiht ei lase soojuskandjat täielikult ära jäätuda. Jäätumisohu tõttu kasutatakse nimetatud aurusteid harilikult vee ja seks kuni temperatuurini 2... 3 C. Soolvee
Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele, selle akumulatsiooni printsiipe ning võimalusi seda mõjutada. 4. Aurustamine on sisuliselt soojusvahetusega väga lähedaselt seotud. See kujutab endast ainete segu lahutamist, mida teostatakse ühe või mitme lenduva aine (lahusti) eraldamist segust. 5. Kuivatamine on lenduva vedeliku (sageli vee) eraldamine tahkest materjalist. 6. Destillatsioon on vedelate segude lahutamine, mis põhineb nende komponentide keemistemperatuuride erinevusel. 7
punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod
– Kolde protsessid – kütuse ja õhu vajalikus vahekorras etteandmine ja kütuse põlemine – Aerodünaamilised protsessid – Vee- ja aurutraktis toimuvad hüdraulilised protsessid – Soojuse ülekande protsess (soojusvahetus) Soojusvahetus protsesside koostisosad • Kiirgussoojusvahetuse teel • Konvektiivse soojusvahetuse teel • Soojusülekanne soojusjuhtivuse teel Soojusvahetusprotsess • Soojusvahetusprotsessides toimub soojusenergia ülekanne kõrge temperatuuriga soojuskandjalt veele ja aurule küttepindade kaudu. 7 • Kui soojusülekande teguri väärtus gaasidelt küttepinna seintele on kuni 120W/m 2K, siis küttepinna seintelt veele on see 5800…11 600 W/m2K ehk 50…100 korda suurem. • Metallküttepinnad on hea soojusjuhtivusega ja kuna soojusülekanne küttepinnalt veele on mitu suurusjärku suurem soojusülekandest gaasidelt küttepinnnale, on puhta küttepinna
annaabi.ee 
