GSKm kasutab ,,Kiviter" gaasigeneraatori püst-retort-tüüpi reaktorit ja TSKm ,,Galoter" õligeneraatori pöörlev-retort-tüüpi reaktorit. 2 Joonis 1. Eesti põlevkiviõli tootmiseks kasutatav tehnika Galoteri protsessi lühiajaloo Energeetika Instituudis (ENIN). Saadud tulemus kandis nime Galoteri protsess. TSK-protsessi Uurimused selle kohta, kuidas tahke soojuskandjaga protsessis toimub pruuni kivisöe, turba ja põlevkivi utmine, algasid II maailmasõja lõpupoole, 1944. aastal, Nõukogude Liidus, G. M. Krzizanovski laboratoorseid ja mudelseadme-uuringuid viidi läbi ENINi laboratooriumites aastani 1947, kuni Tallinnasse Ilmarise tehasesse ehitati piloottehas võimsusega 2,5 tonni päevas. tehas tegutses kuni aastani 1956. 1953. aastal ehitati Kiviõlisse UTT-200 täiustatud seade. Aastatel 19531963 töötas UTT-200
2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. 3 galoter tehnoloogia Põlevkivi termilisel lagunemisel utmisprotsessis, st hapnikuvabas keskkonnas temperatuuri piirkonnas 480500°C, moodustuvad lenduvate lagunemisproduktidena õli ja gaas ning pürogeneetiline vesi, mille kogused ja keemiline iseloom sõltuvad eeskätt kütuseorgaanilise massi koostisest
paigaldatakse spiraalselt. · Küttetorude otstes asub jaotuskollektor, mis on ühendatud magistraaltorudega. · Magistraaltorusid on tavaliselt kaks: pealevoolu- ja tagasivoolutorud. · Magistraaltorud algavad soojussõlmest · Soojusallikaks võib olla sõltuvalt elamu tüübist (eramu, korterelamu jne) katelsüsteem, soojuspump või väline soojusvõrk (kaugkütte katlamaja). Vesipõrandakütte tööpõhimõte · Soojusallikast juhitakse soojus soojuskandjaga (vesi) jaotuskollektorisse, kus see jaguneb erinevate küttekontuuride vahel. · Ruumitemperatuuri reguleeritakse põrandast u.1,1 m kõrgusele paigaldatud regulaatorist. · Põrandaküttel on soojuskandja temperatuur madal (kuni +40°C), põrandapinna temperatuur +24 kuni +30°C, õhutemperatuur on põrandast 4-5°C väiksem. · Põrandaküttel on suur inerts, see tähendab, et temperatuuri muutus ruumis võtab kaua aega, see on tingitud suurest betooni massist põrandas.
a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. Erinevalt kulges reaktorite areng Ühendkuningriigis, Kanadas ja Prantsusmaal. Peamiselt uraanirikastuse võimsuste piiratuse tõttu töötati välja looduslikul uraanil töötavad reaktorid. Kanadas loodi raskeveeaeglustiga CANDU reaktor. Ühendkuningriigis arendati grafiitaeglusti ja gaas-soojuskandjaga Magnox reaktor (Magnesium non-oxidising) ja hiljem rikastatud uraani kütusega täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR, mis mõlemad sobisid nii energia- kui ka Pu- tootmiseks. Ühendkuningriigi ja Läänemaailma esimeseks tööstuslikuks tuumajaamaks sai 1956. a. 50 MWe Calder Hall-1 Sellafieldis. Prantsusmaal alustati samuti Magnox-reaktoritega, kuid peagi mindi üle USA litsentsiga PWR-reaktorite ehitamisele.
soojusvahetuspinna mitmesuguse saastumise tagajärjel Külmutusagensi poolt võib saastuda õliga, soolvee poolt aga mitmesuguste kihististega, mida põhjustab korrosioon ning soolade sadestised ja jää. Ohu puhul halvendab soojusvahetust jäide. Kõigil mainitud kihististel on väike soojusjuhtivustegur, mistõttu termiline takistus suureneb jahutatava keskkonna poolt keevale külmutusagensile üleantav soojushulk väheneb Vedelate soojuskandjatega aurustid on kasutusel vahe soojuskandjaga külmuteis soolvee jahutamiseks. Soojus kandjaga täitmisviisi järgi liigitatakse aurusteid l a h t i s t e k s ja k in niste k s. Lahtises aurustis puutub soojus kandja pind kokku õhuga. Sellised aparaadid on püsttoru aurustid 4 (tänapäeval laevadel ei rakendata). Kinnist tüüp aurusti puhul pumpab pump soolvett aurustisse ning see järel sealt jahutuspatareisse. Niisugused on kesttoru- ja
Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise aeglustiga. Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 kraadi ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse
Nii kujunes välja gaasigeneraatoritega õlivabrik Ida-Virumaa keemiatööstuse kasutatavat puhast 5-metüül- tööstusettevõtted. Siinsetes ja alustati tahke resortsiini ning laiemalt tuntud jõujaamades toodetakse 95% tänane pale. soojuskandjaga pilootseadme puidu antiseptikut Ligno ja Eestile vajalikust katsetusi. universaalset EPO-liimi. Viru elektrienergiast ja siin asuvad Kohtla-Järve [foto: T.Saadre]
· < 250°C - niiskuse aurustumine, CO ja CO 2 vaid suunduvad läbi poolkoksi soojuskandja kambrisse (3), kus segunevad soojuskandjaga. Et vältida slakkumist, eraldumine CO + 3H2 = CH4 + H2O antakse gasifikaatorisse ka veeauru, mis annab täiendava · ~ 300°C - algab tõrvaaurude eraldumine ja nn koguse gaasi. Tuhastunud poolkoks eraldatakse pöörleva
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Ohud tuhast ja poolkoksist: Leostub vette orgaanilisi, mineraalseid komponente, tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja
a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. [7] Erinevalt kulges reaktorite areng Ühendkuningriigis, Kanadas ja Prantsusmaal. Peamiselt uraanirikastuse võimsuste piiratuse tõttu töötati välja looduslikul uraanil töötavad reaktorid. Kanadas loodi raskeveeaeglustiga CANDU reaktor. Ühendkuningriigis arendati grafiitaeglusti ja gaas-soojuskandjaga Magnox reaktor (Magnesium non-oxidising) ja hiljem rikastatud uraani kütusega täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR, mis mõlemad sobisid nii energia- kui ka Pu- tootmiseks. Ühendkuningriigi ja Läänemaailma esimeseks tööstuslikuks tuumajaamaks sai 1956. a. 50 MWe Calder Hall-1 Sellafieldis. Prantsusmaal alustati samuti Magnox-reaktoritega, kuid peagi mindi üle USA litsentsiga PWR-reaktorite ehitamisele. [7]
küttepinna omavahelise kontakti) järgi? Mahulised soojusvahetid (suured, silindri kujuga, toodet seal palju, küttepinda vähe). Torusoojusvahetid ( küttepind torudest, üle 2 cm torusid kasutada ei saa). Lahtise kilega soojusvahetid ( toode õhukeses kihis küttepinnal, üks tootepool on vaba küttepinnast). Kinnise kilega soojusvahetid ( toode õhukeses kihis aga kokkupuude soojuskandjaga mõlemalt poolt). 82. Millised on mahuliste soojusvahetite põhieelised ja põhipuudused? Nimetada vähemalt 2 eelist ja 2 puudust. + toodet aparaadis palju + lihtne ehitus - soojusenergia kaod - seadmed suured 83. Kuidas jaotatakse mahulisi soojusvaheteid soojusvahetussüsteemi järgi? Soojusvahetussärgiga/Sukeldusküttekehaga; Loomulik konvektsioon/sundkonvektsioon; Rootorsoojusvahetid. 84. Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja
nagu PWR reaktoris teises kontuuris auru, mis omakorda käitab turbogeneraatori. Kuna üksikuid survetorusid saab igaüht eraldi süsteemist välja lülitada, saab tuumkütust vahetada reaktori töötamise käigus ja selleks pole vaja reaktorit seisata. Avariiseiskamiseks on CANDU varustatud lisaks juhtvarrastele ka kalandri aeglustile neutroneid efektiivselt neelava gadoliiniumi lisamise süsteemiga. 16. Gaasilise soojuskandjaga reaktorid Täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR (i.k., Advanced Gas-cooled Reactor) 11 Ühendkuningriigis väljatöötatud ja ainult seal kasutatav reaktoritüüp elektrilise võimsusega 550 – 625 MWe. AGR kasutab rikastatud (2,5-3,5 % 235U) uraanoksiidist tuumkütust ja soojuskandjana süsinikdioksiidi (süsihappegaas, CO2). Prototüüp, nn Magnox reaktor, kasutas kütuseks looduslikku metalset uraani. Neutronite aeglustiks on grafiit
protsessiks, siis Eestis saab kütteõli valmistada olemasolevates põlevkivi utmise seadmetes, mis vähendab oluliselt tehnoloogia kasutusele võtmise hinda. Kuna praegusel ajal on olnud tõsiseks ja Eestis lahendamata ökoloogiliseks probleemiks kummijäätmete utiliseerimine, eriti vanarehvide osas, siis üheks reaalseks kummijäätmete utiliseerimise suunaks on nende utmine põlevkiviga segatuna tahke soojuskandjaga agregaatides UTT-3000 Narvas. Kummijäätmete termiline lagundamine toimub reaktoris, kuhu ei ole õhu juurdevoolu ja kus eralduvad õliaurud ja gaas. Materjali termilise töötlemise tulemusena toimub orgaanilise aine lagunemine ning kütteõli omadusi omava vedeliku moodustumine. Sõidukirehvides olev metall (metallkordid) jääb tahkejäägi hulka ning need paigutatakse põlevkivituha 32
11. Ohtlikud jäätmed Vastus: Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 -
11. Ohtlikud jäätmed Vastus: Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 -
17.Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid: õli sisaldavad jäätmed reostunud pinnas kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) akud, patareid, PCB ja PCT
Põllumajandus-, aiandus, tootmis- ja -töötlemisjäätmed jne. 12. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: - leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. - Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. - Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60%
Reaktori võimsuse reguleerimine on seega lihtsam ja kergemini kasutatav kui survevesireaktorite puhul, kuid rõhu stabiliseerimine nõuab mõnevõrra keerukamaid juhtarvutiprogramme. Nende puuduseks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril, põhieeliseks aga parem reguleeritavus. Ohutusmeetmed aktiivtsooni sulamise vastu on samasugused nagu survevesireaktorite korral. Raskevesimoderaatoriga ja -soojuskandjaga survevesireaktoreid (CANDU-reaktoreid) oli maailmas 2006. aasta keskel 29. Need reaktorid on välja töötatud Kanadas (nimetus CANDU tuleb sõnadest Canada Deuterium Uranium) ja võimaldavad raske vee D2O paremate moderaatoriomaduste tõttu kasutada tuumkütusena looduslikku (rikastamata) uraani. Reaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist
·karbonaatne osa, Põlevkivi õli Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel (0...20 °C) hästi voolav vedelik. Eestis toodetakse põlevkiviõli Eesti Energia Õlitööstus AS (Eesti SEJ territooriumil), Kohtla-Järvel VKG Oil AS ning Kiviõlis (Kiviõli Keemiatööstus OÜ). Eesti Elektrijaama juures töötavad kaks tahke soojuskandjaga utteseadet (TSK) põlevkivi läbilaskevõimega 3000 tonni ööpäevas. Õlisaagis on 12...13% laboratoorse õlisaagise 17...18% juures. Raske kütteõli Rasketest kütteõlidest kasutatakse katlakütusena nafta töötlemise saadusi põhiliselt masuute. Raske kütteõli omadused sõltuvad nii toornafta kvaliteedist kui ka tema ümbertöötamise moodusest. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) viskoossed vedelikud. Kuna viskoossus on raskete
Tuha kogust hinnatakse õlitehase TSK-3000 ekspluateerimise algusest u 3,7 mln t ja aastas lisandub tuhamäele ligi 0,35 mln t. Põlevkivitööstuse jäätmed Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Põlevkivi tehnoloogilise ja energeetilise töötlusega kaasneb oluline koormus ümbritsevate keskkonnale. Põlevkivi tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Põlevkiviõli tootmise jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Poolkoks sisaldab rohkelt orgaanilisi lisandeid, süsinikku ja mineraalosa. Sõltuvalt tehnoloogiast moodustab poolkoksi hulk 60-65% töödeldavast põlevkivist. Poolkoksi tekib ~1,6 mln t/a mis katab kümneid hektareid maapinda. Põlevkivi tuhk koosneb oksiididest SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO jt., mille sisaldus ja
Kogu maailm 440 375 805 59 60 065 Looduslik uraan koosneb põhiliselt kahest isotoobist U-235 ja U-238. U-235 on ainult 0,714 %. Tuumareaktoris kasutatakse põhiliselt U-235 aatomituumade lagunemise energiat. Tavaliselt kasutatakse 3% rikastusega uraani. Tuumarektorid liigitatakse kasutatava kiirete neutronite aeglustaja ja soojuskandja tüübi järgi. Kõigis tuumareaktorites kantakse vabanenud soojus ära soojuskandjaga, mida kasutatakse auru saamiseks aurugeneraatoris. Elektrienergiat toodetakse aurujõuseadmes. Kõige levinum soojuskandja on vesi, kuid kasutatakse ka süsihappegaasi, heeliumi ja vedelat naatriumi. Keevaveereaktor (BWR) soojuskandjaks ja aeglustiks on vesi. Reaktoris vesi keeb ja tekkinud aur juhitakse otse auruturbiini. Turbiinis töötanud aur kondenseeritakse ja kondensaat juhitakse tagasi reaktorisse.
annaabi.ee 
