2) Ukats= 549,701 W/(m2*K) 3) Ukats= 532,000 W/(m2*K) 4) Ukats= 499,655 W/(m2*K) 5) Ukats= 454,962 W/(m2*K) 2) aruvtsime soojusläbikandeteguri: 1)Uarv= 887,35 W/(m2*K) 2) Uarv= 872,83 W/(m2*K) 3) Uarv=555,14 W/(m2*K) 4) Uarv=773,07 W/(m2*K) 5) Uarv= 700,73 W/(m2*K) Arvutuslikult saadud ja katseliselt määratud soojusläbikandeteguri väärtused erinevalt palju. Erinevus võib tulla sellest, et katsed on tehtud suurte soojuskadudega. Võrreldes kirjandusest saadud teoreetilise soojuseläbikandeteguriga 17 18 Uteo= 250-900 W/(m2K), siis saadud tulemused mahuvad sellesse vahemikku, millest võib järeldada, et katse oli edukalt sooritatud. Soojusülekandetegurite väärtuste võrdlemine teoreetilisega: 1)hsoe=3053,45 W/(m2*K) 2) hsoe=2818,2 W/(m2*K) 3) hsoe=981,5 W/(m2*K) 4) hsoe=1909,8W/(m2*K) 5) hsoe=1504,8W/(m2*K) 1) hkülm= 2047,3W/(m2*K) 2) hkülm= 2084W/(m2*K) 3) hkülm= 2120,9W/(m2*K)
kogusega, mis tekib koldes antud ajahetkel kütuse põlemisel. Selle vastavuse kaudseks näitajaks on hõrendus koldes. Peale nimetatud energeetilise ja materiaalse bilansi nõuete osutub vajalikuks arvestada veel kahte katla töö seisukohast väga tähtsat asjaolu. 1. Vastavalt kütuse põlemise seadustele peab põlemisõhu koguse ja põletatava kütuse koguse vahel olema tagatud kindel vahekord, mis on seotud minimaalsete soojuskadudega kütuse põletamisel. 2. Tavaliselt on nõutav, et katlas toodetaval aurul oleksid püsivad termodünaamilised parameetrid. Küllastunud auru tootmisel on vaja tagada toodetava auru rõhk ettenähtud tasemel, ülekuumendatud auru tootmisel tekib täiendav vajadus tagada vajalikku auru temperatuuri. See tähendab, et katlas termodünaamilise keha poolt vastuvõetav soojushulk peab teatud kindlas
Põlemise kasuteguri määramisel rakendatakse nn kaudse soojusbilansi meetodit: kasutegur = 100 summaarsed kaod (5.0) kus summaarsed kaod ja kasutegur on väljendatud protsentides. 56(113) Villu Vares Energia ja keskkond Põlemise soojuskadusid ei tohi samastada katla ja katlamaja soojuskadudega, sest viimased sisaldavad täiendavalt veel mitmeid kadusid, näiteks katla välisjahtumiskadu (kutsutakse sageli radiatsioonkaoks), aurukatla korral läbipuhkest tingitud kadu, mitme katla korral õhu läbivoolust läbi reservis oleva katla jne. 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad Praktiline põlemise soojuskadude määramine toimub suitsugaaside analüüsi abil, milleks rakendatavad kaasaegsed mõõteriistad esitavad tulemused numbrilisel kujul, kusjuures
oli kasutusel vaid ühes korteris, 10% korteritest kasutatakse elektrikütet, kus ahjuküte oli kasutusel lisaküttena. Uuringus osalenud korteritest ühes oli kasutusel õhksoojuspump. Gaasiküte on 14% korteritest ning vaid ühes uuringuobjektiks olnud korteris on kaugküte. Gaasikütte puhul on kasutusel kahe-toru soojuse jaotussüsteem, kaugküttega korteri puhul oli tegemist ühe-toru süsteemiga. Tehnilise poole pealt esines probleeme: soojuse jaotus süsteemide soojuskadudega; soojusallikate küttevõimsuse reguleerimise võimalusega; ahjude efektiivsusega. Küttetorustike ja sooja tarbevee torude jaoks vastavalt EN 12828 isolatsiooniklassile 4 ja soojustuse soojuserijuhtivusel 0,04 W/(m K) on vajalik 11…58 mm paksune soojustus toru läbimõõtudel 10…100 mm (mida suurema läbimõõduga toru seda paksem soojusisolatsiooni koorik). Tavaliselt puuduvad radiaator-küttekehadel termostaatventiilid,