27 – 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: • sokid – 0,04 • kingad – 0,04 • T-särk – 0,08 • pikkade käistega päevasärk – 0,25 • pikad püksid – 0,3 • pintsak – 0,4 • kleit – 0,5 Mida paksem ja õhku sisaldavam on riietus, seda rohkem isoleerib ta organismi väliskeskkonnast. Samas takistab paks ja raske riietus tööliigutusi ning kui inimene palju higistab, langeb riietuse soojusisolatsioonivõime
reageerimatu. • On aastakümneid funktsionaalsed ja püsivad – ilma et pidevalt tuleks teha kulutusi nende hooldamiseks • Ei vaja oma eluaja jooksul ülevärvimist. • Ei roosteta, ei mädane, ei pragune ega lõhustu. • Ei juhi elektrit, antistaatiline. • Süttib raskelt ja kustub ise - materjal ei soodusta põlemist. • Tänu kõrgele tihedusele, heli- ning soojusisolatsioonile ei raisata kütet, soojuspidavus 20% kõrgem kui puitakendel. • Vastupidavaimad ilmastikule ja mehaanilistele vigastustele. • PVC-aknad on lihtsalt ja kiirelt valmistatavad. • Optimaalne UV (ultraviolettkiirgus) kindlus luitumise ja järelkolletumise suhtes. • Lai värvivalik ja puitimitatsioonid, ka kahevärvilised kombinatsioonid. • Spetsiaalsed põrktihendid hoiavad ära soojakaod ja kaitsevad
Aiakompostris muutuvad aiajäätmed kompostmullaks 1–2 aastaga. Majapidamiskomposter Kui inimestel on soov kompostida majapidamisjäätmeid, tuleks neil hankida korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega. Majapidamiskompostrit valides tuleks pöörata tähelepanu soojusisolatsioonile. Soojustus peaks olema vähemalt viie sentimeetri paksune, et kõdunemine toimuks ka talvetingimustes. Ka kompostri kaas peab olema korralikult soojustatud, sest suurem osa soojusest eraldub just kaane kaudu. Peale soojustuse tuleks pöörata tähelepanu kompostri suurusele – liiga väike komposter ei suuda majapidamises tekkivate jäätmetega toime tulla, liiga suur on vähese jäätmekoguse puhul aga ebatõhus. Ainult
27 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: · sokid 0,04 · kingad 0,04 · T-särk 0,08 · pikkade käistega päevasärk 0,25 · pikad püksid 0,3 · pintsak 0,4 · kleit 0,5 Mida paksem ja õhku sisaldavam on riietus, seda rohkem isoleerib ta organismi väliskeskkonnast. Samas takistab paks ja raske riietus tööliigutusi ning kui inimene palju
annaabi.ee 
