Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia
õhutamiseks (17. saj) hiljem kasutati ka jõumasinana transpordis, auruvedurites ja aurulaevades Tööpõhimõte Koosneb alati kolmest põhiosast: soojendi, töötav keha ja jahuti Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osaQ2 jahutile. Jahu- tiks on ümbritsev keskkond. Tsükkli lõpuks on gaas jälle tavaolekus ja siseenergia muut 0 Termodünaamika esimese seaduse kohaselt on mehaaniline töö gaasi paisumisel A = Q1 Q2 Soojusmasina kasutegur on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida väljendatakse tihti protsentides Prantsuse teadlane Carnot näitas, et ideaalse soojusmasina kasutegur on: T1 ja T2 on soojendi ja jahuti
Soojal kehal suurem siseeenergia, sest suurem osakeste vaheline kaugus. Keha siseenergia muutmise viisid: *mehhaniline töö (mootori osa liikum), *soojusülekanne(saunas käimin). Soojusülekande liigid: *soojusjuhtivus (lusikas tees). Termodün II printsiip: soojusülekandel on alati kindel suund, soojemalt külmememale kehale. Entroopia on suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Soojusmasinaid võrreldakse nende efektiivsuse abil. n=Akas/Q1 100%. Kasutegur näitab, kui palju juurde antavast soojushulgast suudab masin muuta kasulikuks tööks. Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb kõrgematemperatuurilisemast reservuaarist. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina
Kontrolltöö Kehade soojenemine ja jahtumine 9 klass Kehade soojenemine ja jahtumine Kuidas leida keha temperatuuri muutu? Keha temperatuuri muudu leimiseks tuleb keha(ahju) lõpptemperatuurist lahutada algtemp. Mis sõltub kehale kandunud soojushulgast? Ahju temperatuuri muut sõltub ahjule kandunud soojushulgast, keha massist ja keha ainest. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kandume, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Aine erisoorjus=soojushulk:kehamass*temperatuuri muut ehk c=Q:m(t2-t1) Sulamine ja tahkumine Miks aine sulamisel kulub energiat? Sest sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus, mis kulutab energiat. Miks aine tahkumisel vabaneb energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastasikuse asendi, seejuures vabaneb soojushulk.
2) Sulamine ja tahkumine: Q = m; sulamissoojus. 3) Aurustumisel ja kondenseerumisel: Q = Lm; L = aurustumissoojus. 4) Kütuse põletamisel: Q = qm; q kütteväärtus. · Termodünaamika I seadus süsteemile antav soojushulk kulub tema poolt tehtavaks tööks ja tema siseenergia suurendamiseks. Q = A + U. Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mille töö oleks suurem temale antud soojushulgast ehk I liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. · Termodünaamika II seadus ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mis muudaks kogu saadud soojushulga mehaaniliseks tööks ehk II liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. Osa soojushulgast läheb alati jahutile. · Soojusmasin selline masin, mis teeb soojendilt saadud soojushulga arvel tööd. Ideaalne soojusmasin on ideaalse gaasiga Carnat'i tsüklit sooritav soojusmasin
Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. =Akas Q1 =Q1-Q2* 100% Q1 Q1- soojendilt saadus soojushulk Q2- jahutile antud soojushulk Ideaalne soojusmasin = T1-T2*100% T1
üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100% Ideaalse soojusmasina kasutegur on alati suurem kui reaalse soojusmasina kasutegur. 4. Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamisel tööd. 5
MILLE POOLEST ERINEB SISEENERGIA MÕISTE KÄSITLUS MIKRO-JA MAKROTASANDIL? Parameetrite poolest. Soojusmasinates töötava kehana kasutatakse just gaasi mitte vedelikku või tahket ainet, sest see on otstarbekam, kuna gaas paisub tunduvalt rohkem. VALEM A=PV kehtib ainult gaaside jaoks, sest vett on raskem kokku suruda. SOOJUSMASINA KASUTEGUR- protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Termodünaamika II printsiip pole tõestatav, sest II printsiibi sisu seisneb looduses toimuvate protsesside kindlas suunas. OLEKUTE KORRASTATUSE ERINEVUS- kui ained on segunemata on tegemist 'korraga', difusiooni tagajärjel osakesed segunevad ja realiseerub 'korratus'. NT: kui mingis gaasikoguses on ühel osal gaasist kõrgem temperatuur, kui teistel, siis suletud süsteemis gaasikoguse temperatuur ühtlustub ja toimub üleminek korralt korratusele.
soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra
Kui soojendamine lõpetatakse,sis gaas paisub siseenergia arvelt edasi,mille tulemusena temp.väheneb. Peale seda hakatakse gaasi kokku suruma isotermselt,selleks jahutatakse gaasi ja juhitakse ära soojushulk. Q2. Jahutamine lõpetatakse,kuid gaasi surutakse veel edasi,kuni temp.tõuseb esialgse väärtuseni ja kolb jõuab oma esialgsesse asendisse ·Soojusmasina kasutegur - näitab,kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. Akas = *100% Q1 A A = A1-A2=Q1-Q2 kas = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk U siseenergia Akas kasulik töö m mass kasutegur Q1 tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 tsüklis jahutile antud soojushulk S entroopia
1. Makroparameetrid Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt makroparameetriteks. 2. Mikroparameetrid Füüsikalisi suurusi,mille abi ainet mikroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt mikroparameetriteks. 3. Olekuparameetrid Kui on teada gaasikoguse rõhk (p), ruumala(V) ja temp.(T), siis on määratud selle gaasikoguse olek (Olek tähendab p,V,T konkreetsete väärtusete kogumit) 4. Ideaalne gaas a)molekulid on punktmassid (V loetakse kaduvväikeseks) b)molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c)molekulide vahel ei ole vastastikmõju Ideaalne gaas on väga tugevasti hõrendatud gaas. 5. Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid,mis gaasis on Ühikud: 1Pa = 1 Füüsikaline atmosfäär: 1atm...
paisumistööks.Ka hjuks praktikas pole see võimeline sest kui kaua saab gaas ikka paisuda?On vajalik teha gaasi vahepeal uuesti kokku suruda. Efektiivsus-kui palju saadakse kasu võrreldes kulutusega. *kasu-mehaaniline töö *kahjulik e kulutatu mingi soojus, mis tuleb masinal anda,et saada mehaanilist tööd. Soojusmasina kasutegur- prots, väljendatav arv, mis näitab kui suure osa moodustab masin a kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud s oojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne.
Jää sulamine Vee soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -0° C tlõpp = 100° C t = tlõpp - talg = 100° C 0° C = 100° C cjää = 4200 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 4200 J/(kg·°C) · 100° C = 294000 J Keeva vee saamiseks kulub soojushulk: Qkogu = 23100 J + 7350 J + 2,31·105 J + 294000 J = 555450 J Piirituse põlemisel hajub keskkonda 60 % soojusest, 40% kulub vee keemaajamiseks. Arvutatud soojushulk on 40% soojushulgast, mis saadakse piirituse põlemisel. Piirituse põlemisel peab eralduma kokku soojushulk: 555450 J / 0,4 = 1388625 J Tee keetmiseks vajaliku piirituse koguse saab leida võrde abil: 7 26800000 J 1388625 J = 1kg xkg võrde koostamine Piiritust kulub x = 1388625 J·kg/26800000 J 0,0518 kg 52 g
● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast ● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis 100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. ● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi
soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra
paisudes teeb. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab korrastatud olekust üle minna mittekorrastatud olekusse. Korrastatus väheneb osakestest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Loodus püüab üle minna vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. Mida
Enne elektriaparaadi töösse rakendumist on tema ja ümbritseva keskkonna temperatuurid võrdsed. Pärast töölerakendumist tekkivad kaod, hakkavad aparaati soojendama, kuid soojus ei kandu ümbritsevasse keskkonda temperatuuride võrdsuse tõttu. Tekkiv soojus salvestub aparaadis ning seetõttu hakkab viimase temperatuur tõusma, selle tulemusena tekib soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda. Protsessi alguses on soojusülekanne väike, sest kogu eraldunud soojushulgast juhitakse väike osa ära, suurem osa kulub aparaadi soojendamiseks. Sellest järeldub, et aparaadi soojenemine on kiire. Mida suuremaks muutub aparaadi temperatuur, seda intensiivsemaks muutub soojusülekanne. Kui aparaat on saavutanud sellise temperatuuri, mille juures on soojusülekanne kõige suurem, kandub kogu eraldanud soojus ümbritsevasse keskkonda. Järelikult on aparaadi kuumenemine lõppenud ning seda nimetatakse väljakujunenud soojuslikuks talitluseks. Sellele vastavat
Kui soojendamine lõpetatakse,sis gaas paisub siseenergia arvelt edasi,mille tulemusena temp.väheneb.Peale seda hakatakse gaasi kokku suruma isotermselt,selleks jahutatakse gaasi ja juhitakse ära soojushulk. Q2.Jahutamine lõpetatakse,kuid gaasi surutakse veel edasi,kuni temp.tõuseb esialgse väärtuseni ja kolb jõuab oma esialgsesse asendisse.Soojusmasina kasutegur:näitab,kui suur osa juurdeantavast Akas soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. = * 100% ; A Akas = A1-A2=Q1-Q2 Q1 Q - Q2 = 1 *100% Termodün.2.printsiip:soojus ei saa iseenesest üle minna Q1 külmemalt kehalt soojemale/kuumemale ja suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Inimene-soojusmasin:jahutiks on väliskk.;võib võrrelda, sest inimese organism toodab ka soojust, et säilitada keha temp;.inimene
tsükliline. Soojusmasina põhimõtteskeem on järgmine: Q1-soojendilt saadud soojushulk A-gaasi paisumistöö (soojusmasina töö) Q2-jahutile antud soojushulk Soojusmasina töö efektiivsust iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, kui suure osa soojendilt saadud soojushulgast moodustab kasulikult tehtud töö. -eeta = Kasutegurit väljendatakse protsentides. Energia jäävuse seaduse järgi A=Q1- Q2 = 5. Termodünaamika 2.printsiip Looduses kõik iseenesest toimuvad protsessid kulgevad kindlas suunas. Loomulikult ei mõelda siin suunda ruumis. Termodünaamika 2.printsiibi sõnastusi on mitu erinevat. Nad on
eraldi ja siis liidame kokku. Lume (jää) sulatamiseks veeks vajalik soojushulk Ql = m = ( 3,34 105 2 ) J = 6,68 105 J = 0,67 MJ, vee keemaajamiseks vajalik soojushulk Qv = c m (t2 - t1 ) = ( 4,2 103 2 100 ) J = 8,4 105 J = 0,84 MJ . Kogu kulutatav soojushulk 9 Q = Ql + Qv = ( 0,668 + 0,84 ) MJ = 1,5 MJ. Tulemusest on näha, et lume sulatamiseks vajaminev soojushulk on vee keemaajamiseks vajalikust soojushulgast ainult veidi väiksem, kogu soojushulgast ca 45% läheb lume sulatamiseks ja 55% vee keemaajamiseks. Lõpetuseks arvutame keetja poolt kulutatava bensiini hulga. Kuna keetja kasutegur on 50%, siis läheb põletatava bensiini poolt saadavast soojushulgas pool lume sulatamiseks ja vee keemaajamiseks, ülejäänud pool kulub kasutult (väliskeskkonna soojendamiseks): Seetõttu on bensiini põlemisel saadav soojushulk kasulikult kulutatud soojushulgast kaks korda suurem Qb = 2 Q = 3 MJ .
Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A gaasi töö (J) p rõhk (Pa) V = V2-V1 ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4. Kui sõiduauto kulutab 100 km läbimiseks 6,5 l bensiini, siis kui suur kui palju kulutatud bensiinist läheb kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta.
*Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isoprotsessid jagunevad isohoorseteks(rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses), isobaarseteks(rõhk on konstantne) ja isotermilisteks(ruumala ja rõhu vahel on pöördvõrdeline seos). *Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet. Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt tööd. *Mida näitab soojusmasina kasutegur? Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. *Mida näitab entroopia?i Entroopia on suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks. *Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmkapp ja konditsioneer on pööratud soojusmasinad, mis kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. *Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Ülekandenähtused gaasides on difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus
soojushulk, mille arvelt hakkab gaas paisuma ja kolb liigub üles. Soojendamine katkestatakse, kuid paisumine jätkub siseenergia arvelt ja temperatuur langeb. Edasi hakatakse gaasi kokku suruma, samal ajal süsteemi jahutades. Enne, kui kolb jõuab esialgsesse asendisse jahutamine katkestatakse ja temperatuur liigub samuti esialgsele tasemele. Kõik kordub. 48. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast suudetakse muuta kasulikuks tööks. 49. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat? Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 50. Mida nätab entroopia? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks kasutatav suurus. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 51
Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase. Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. 24. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet ? Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt tööd. 25. Mida näitab soojusmasina kasutegur ? Näitab tavaliselt protsentides suhet, mis näitab kui suur osa juurdeantavast soojushulgast läheb kasulikuks tööks. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel 26. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat ? Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 27. Mida nätab entroopia ? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi Tähistatakse S-tähega.
sisepõlemismootorid nt). Soojusmasinateks loetakse ka vastassuunalise tsükliga töötavaid masinaid (nt külmuti), mis tööd tehes liigutavad soojust külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasinal on 3 põhilist osa: jahuti, soojendi ja töötav keha. Töötavale kehale (tavaliselt gaas) antakse soojendist soojushulk. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd. Pideva töö tegemiseks peab keha olek taastuma teatud aja jooksul, seega tul eb saadud soojushulgast anda osa jahutile. Jahutiks on üldjuhul ümbritsev keskkond. Tsükli lõpus on gaas jälle algolekus (ja siseenergia 0). • Sisepõlemismootor (JOONIS!): On olemas kahe- ja neljataktilisi e mootori tsükkel koosneb neljast või kahest taktist. Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor (kk-sõbralikumad). Kahetaktilised on nt muruniidukitel ja rolleritel, sest neil on väiksem mootor.
Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Soojenevate kehade siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vaheline soojusülekanne. Mehhaaniline töö. Siseenergiat saab suurendada ka tööga. Kineetiline energia suureneb siseenergia vähenemise arvelt. 8 ) kehade soojenemine ja jahtumine Temperatuuri muudu leidmiseks (t2-t1). Temperatuuri muut sõltub kehale kandunud soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erineva aine soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks
40. Adiabaatiline protsess protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. 41. Soojusmasin masin, mis muundab soojust tööks. Soojusmasina põhiosad: 1) töötav keha gaas või aur 2) soojendi sellelt saab töötav keha soojushulga Q1 3) jahuti sellele annab töötav keha soojushulga Q2 42. Soojusmasina kasutegur näitab mitu % soojendilt saadud soojushulgast muutub kasulikuks tööks. 43. Termodünaamika I printsiip - Gaasile antud soojushulga arvel suureneb gaasi siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd. 44. Termodünaamika II printsiip Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 45. Entroopia energia kvaliteedi kirjeldamiseks kasutatav suurus. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 46. Gaaside üldised omadused:
40. Adiabaatiline protsess – protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. 41. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust tööks. Soojusmasina põhiosad: 1) töötav keha – gaas või aur 2) soojendi – sellelt saab töötav keha soojushulga Q1 3) jahuti – sellele annab töötav keha soojushulga Q2 42. Soojusmasina kasutegur – näitab mitu % soojendilt saadud soojushulgast muutub kasulikuks tööks. 43. Termodünaamika I printsiip - Gaasile antud soojushulga arvel suureneb gaasi siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd. 44. Termodünaamika II printsiip – Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 45. Entroopia – energia kvaliteedi kirjeldamiseks kasutatav suurus. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 46. Gaaside üldised omadused:
47 Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? Temperatuurist. Mida madalam on temperatuur, seda vähem tööd peab tegema väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. 48 soojusmasina tööpõhimõte: Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa Q2 jahutile (ümbritsev keskkond). 49 Soojusmasina kasutegur näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks η = A/Q1 η = Q1-Q2/Q1 50 entroopia - Iseloomustab süsteemi tasakaalulisust, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 51 külmkapp - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 52 konditsioneer - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt.
Gaasile kantakse üle soojushulk, mille tulemusena gaas paisub isotermselt. Soojusülekanne lõpetatakse, kuid gaas jätkab paisumist adiabaatiliselt, siseenergia arvelt, seega temperatuur langeb. Järgneb gaasi isotermiline kokku surumine, mil gaas jahutatakse, peale mida jahutamine katkestatakse, kuid gaasi surutakse kokku adiabaatiliselt, mille tulemusena temp tõuseb algsele tasemele. 21. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Kasutegur näitab kui suur osa juurde antavast soojushulgast muundatakse kasulikuks tööks. Mõõdetakse osamääras või %. = Q1-Q2/Q1 x 100% 22. Mida näitab entroopia? Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaaluolekust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 23. Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Konditsioneer ja külmik kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat.
väheneb. Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase. Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. 53. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet?- Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt töö ja mis muudab soojust mehaanliseks tööks. 54. Mida näitab soojusmasina kasutegur?- Näitab tavaliselt protsentides suhet, mis näitab kui suur osa juurdeantavast soojushulgast läheb kasulikuks tööks. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel 55. Mida näitab entroopia?- Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 56. Mis on külmkapp ja konditsioneer?- Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale, tööd tehakse elektrienergia arvelt.
väheneb. Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase. Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. 56. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet?- Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt töö ja mis muudab soojust mehaanliseks tööks. 57. Mida näitab soojusmasina kasutegur?- Näitab tavaliselt protsentides suhet, mis näitab kui suur osa juurdeantavast soojushulgast läheb kasulikuks tööks. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel 58. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat?- Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 59. Mida näitab entroopia?- Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi. Tähistatakse S-tähega
süsteemilt siseenergiat e. Millele saab ära anda soojushulga Q2 , mis eraldub kokkusurumisel Töökehast mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, selleks on aur või gaas, mis paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast = (Akas /Q1)*100%=(Q1-Q2/Q1)*100%=(T1- T2/T1)*100% Mida tähendab protsesside iseeneslik kulg looduses? Suletud süsteemis saavad kuumad kehad vaid jahtuda, külmad kehad soojeneda. Soojus levib soojemalt kehalt külmemale. Milline on soojusvahetuse suund? Kui kaua see kestab? Soojusvahetus toimub soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteedi kirjeldamise suurus
enamasti vahemikus 2-6 liitrit minutis. 2) Millest peamiselt tuleneb vajadus verevoolu ümberjaotamiseks erinevate organite vahel kehalisel tööl võrreldes puhkeseisundiga? Töötavates lihastes veresoonte valendik suureneb, mille tulemusena suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Niisugused ümberkorraldused on vajalikud, kindlustamaks lihaste suurenenud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast suurest soojushulgast. 2 3) Kirjelda lühidalt peamisi muutusi inimese organismis, mille kutsub esile regulaarne vastupidavustreening mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks. Vastupidavusliku töövõime paranemise alus vastupidavustreeningu tulemusena on organismi maksimaalse hapnikutarbimise võime kasv, anaeroobsele lävele vastava koormuse ja liikumise ökonoomsuse kasv
elektrood. Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha. Alalisvooluga keevitamine. Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja siin elektronid eralduvad elektroodilt (st. katoodilt) ja siirduvad plusspoolusele (anoodile) ja muutuvad plusspoolusel gaasiioonideks. Ioonide liikumise tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk, kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast. Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise suund. Siin eraldub elektroodile juba 70% soojusest ja 30% detailile, mille tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab elektrood olema suurema läbimõõduga. Kui elektrood 1,6 mm kannatab voolu kuni 125 A miinuspoolega, siis plusspoolega peaks see olema juba 6,4 mm. Miinuspoolega keevitades saame sügavama läbikeevituse kui plusspoolega
Aine- ja energiavahetuse toimel. 66. Stefani-Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel. Temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 67. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas see on nähtavas osas? Elusorganism kiirgab 5-20 mm ja see pole nähtav, sest inimene kiirgab infrapunases diapasoonis. 68.Genereeritud soojuse äraandmine. Verevarustuse termiline näitaja. Enamus soojushulgast on toodud verega. Naha temperatuur ja verevarustus on üksteisega seotud. Verevarustuse termiline näitaja on c´/c 69.Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess. Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu parameetriga. T=const, isotermiline, p,V= const p=const, isobaariline, V/T=const V=const, ishooriline, p/T=const Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust, Q = 0 70.Kui suur on elusorganismi kasutegur? Alla 25% 71
Vee soojusmahtuvus ületab tuhandekordselt atmosfääri oma ning seetõttu on ookeanides toimuvad muutused väga olulised. Atmosfääri soojenedes soojeneb ka maailmameri ja selle ookeanid ning praeguseks on selgunud, et ookeanide poolt omandatud soojusel on Maa energiabalansi ja kliima stabiilsuse säilitamisel väga oluline osa. Alates 1955. aastast, mil maailmamere temperatuur kasvama hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on tõusnud juba üsna suureks probleemiks ning korallrahude kaitsmiseks on sisse seatud ka spetsiaalsed looduskaitsealad. Veetaseme tõusu mõjutab ka maailmamere kogumass, mis liustike praeguse sulamiskiiruse juures
Laastu kahanemine. Treitera esipinna poolt mõjuv jõud surub kokku laastu iga elementi, mistõttu laast on alati lühem kui pind, millelt ta on lõigatud. Seda nähtust nimetatakse laastu kahanemiseks ning seda iseloomustab kahanemistegur. Metalli lõikamiseks kulutatud mehaaniline energia muundub soojusenergiaks. Lõikepiirkonnas tekib lõikesoojus. Suure deformeerumise tõttu kuumeneb kõige enam laast, sest temasse kandub üle 75 % eralduvast soojus- hulgast. Kuni 20 % eralduvast soojushulgast kandub üle lõiketerale, u. 4 % töödeldavale toorikule ja 1 % ümbritsevasse keskkonda. Kui tera nürineb, siis lõikesoojuse jaotus mõnevõrra muutub: tera ja toorik kuumenevad enam. Esipinda mööda libisev laast annab põhiosa oma soojusest üle lõiketerale. Lõiketera võib nii hõõrdumise kui ka laastult saadava soojuse tõttu üle kuu- meneda ja lõikeomadused kaotada. LÕIKAMISEGA KAASNEVAD FÜÜSIKALISED NÄHTUSED
(soojusenergia kadu). 45. Soojusvahetis liigub ühelpool küttepinna agens (nt: aur), teiselpool kuumutatav turbulentselt voolav toode. Millised soojuslevi viisid antud juhul soojusläbikande protsessis esinevad ja millises järjekorras? Konvektiivne soojuslevi juhtivuslik soojuslevi konvektiivne soojuslevi. 46. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Q F= k t Sõltub: ülekanduvast soojushulgast, soojusläbikandetegurist, keskmisest temperatuuride vahest kahe keskkonna vahel. 47. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. 5 Küttepinna seina temperatuur on alati lähemal selle keskkonna temperatuurile kumma on suurem. Näiteks: radika pinna temperatuur on lähedasem radikas olevale vee temperatuurile kui õhu temperatuur.
Hõredas keskkonnas paremini. Soojusülekanne toimub elektromagnetlainete vahendusel, neeldumisel. 7. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Näiteks mikrolaineahi (mikrolained). Küpsetusahjud, praeahjud. Põhjustab soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda. 8. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Soojusläbikandetegurist, soojushulgast, temperatuuride vahe toote ja agensi vahel. 9. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. Küttepinna seina temperatuur on lähem selle keskkonna temperatuurile, kumma α on suurem. Näiteks radika pinna temperatuur on lähem radikas olevale vee temperatuurile, kui ruumi temperatuurile. 10. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust?
muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga Q2 vahe: A=Q1-Q2. Kasuteguri väärtus antakse tavaliselt protsentides ja selle saab leida valemist: η=(Q1-Q2)/Q1*100% Soojusmasina tsükkel: Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja – tsükli – jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa Q2 jahutile. Jahutiks on üldjuhul ümbritsev keskkond. Tsükli lõpus on gaas jälle algolekus ja siseenergia muut 0. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS: Tavaliselt levib soojus kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. Soojuspumbad on aga võimelised soojuse liikumise suunda muutma vastupidiseks, kasutades selleks suhteliselt väikest energiakogust. Soojuspumpi on võimalik kasutada ka jahutamiseks. Sel
temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise täielik peatumine. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahkises on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J. Keha soojusmahtuvus C näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. C = Q / T . Soojusmahtuvuse SI-ühikuks on J / K. Aine erisoojus c näitab, kui suur soojushulk tuleb anda selle aine ühikulise massiga kogusele, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. c = Q / (m T) . Erisoojuse SI-ühikuks on J / (kg . K) . Seega ülekantav soojushulk Q = c m T ja keha soojusmahtuvus C = c m.
temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise täielik peatumine. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahkises on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J. Keha soojusmahtuvus C näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. C = Q / T . Soojusmahtuvuse SI-ühikuks on J / K. Aine erisoojus c näitab, kui suur soojushulk tuleb anda selle aine ühikulise massiga kogusele, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. c = Q / (m T) . Erisoojuse SI-ühikuks on J / (kg . K) . Seega ülekantav soojushulk Q = c m T ja keha soojusmahtuvus C = c m.
T ≤0 , siis on see võimalik vaid juhul, kui Q ∮ T =0 (4.12) Seega kehtib pöörduvate protsesside korral võrdus (4.12): integraal taandatud soojushulgast üle kogu tsükli on võrdne nulliga. Vaatleme nüüd taas protsessi (1)-(2) (mitte enam tsüklit). Süsteem saab olekust (1) olekusse (2) minna üle paljusid erinevaid teid pidi, vaatleme neist vaid kahte võimalust I: (1)-(2) ülemist trajektoori pidi (joonis 4.4 ülemine kaar) ning II: alumist teed pidi (joonis 4.4 alumine kaar). Pöörduva protsessi korral kehtib võrdus (4.12). Kasutades integraali omadusi, võime kirjutada
Maakollektorid Soojusvõtutorustik tagastustoru pinnasekollektor jaotustoru Tiheda paigaldusega soojusvõtutorustik 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 102 Maakollektorid Kollektori paigaldamiseks vajaliku maapinna pindala sõltub vajaminevast soojushulgast, kasutatava soojuspumba võimsusest ja pinnasetüübist. Torustiku tiheda paigutuse korral on soojusvõtt niiskest pinnasest 15...30 (35) W/pinnase m2, kuivast pinnasest 10...25 W/pinnase m2. Torude hõredama paigutuse korral soojusvõtt väheneb. Seega suureneb horisontaalsete kollektorite paigaldamiseks vajalik maa-ala. Pinnasekollektori aladimensioneerimise vältimiseks on soovitav paigaldamisel järgida reegleid [ABCkliima]:
2. Lõikamisel tekkivate metallioksiidide sulamistemperatuur peab olema madalam metalli enda sulamistemperatuurist, vastasel juhul hapnikujuga ei eemalda rasksulavaid oksiide, mis võivad häirida lõikamise normaalset kulgu nagu alumiinium ja suure kroomisisaldusega terased. 3. Metalli põlemisel hapnikus peab eralduma selline kogus soojust, mis hoiab lõikeprotsessi pideva. Terase lõikamisel eraldub umbes 70% soojusest metalli enda põlemisest hapnikus ja ainult 30% üldisest soojushulgast saadakse lõikepõleti kuumutusleegist. 4. Lõikamisel tekkiv räbu peab olema vedelvoolav ja lõikest kergesti väljapuhutav. 5. Metallide ja sulamite soojusjuhtivus ei tohi olla ülemäära suur, sest vastasel korral hakkab kuumutusleegi ning kuuma räbuga antav soojus lõikekohast kiiresti hajuma, mille tagajärjel lõikeprotsess muutub ebastabiilseks ja võib iga hetk katkeda. Terase lõikamisel põleb raud hapnikus järgmise reaktsiooni kohaselt:
Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Vahelduvvool. Räägitakse küll vahelduvvoolust, aga seda tekitab ikkagi vahelduvpinge. Kuidas mõista lauset, et meil on vahelduvpinge väärtus 220 V? Kuidas saab vahelduvat pinget kirjeldada üks arv? Saab küll, sest jutt käib pinge efektiivväärtusest. See on pinge, millel on sama toime (efekt) nagu 220 V alalispingel. Millisest toimest käib jutt? Näiteks tehtud tööst või tekitatud soojushulgast. Vahelduvpinge väärtus ja suund muutuvad ajas perioodiliselt. Vahelduvpinge tekitab vahelduvvoolu. Vahelduvvoolu korral laengukandjad ei kulge juhis, vaid võnguvad. Ka seda võib pidada suunatud liikumiseks, mille suund muutub. Metalli takistus suureneb temperatuuri tõustes. Vabade elektronide liikumist elektrivälja toimel metallis takistavad võresõlmedes olevad ioonid. Madalamal temperatuuril on nende võnkeamplituud väike ja nad jäävad elektronide teele vähem ette
erinev pinnase koostis ja taimkate jms. Taim ja lumikate on omapärase temperatuuri- ja niiskusreziimiga, see omakorda mõjutab õhu temperatuuri- ja niiskusreziimi. Suurtel taim v lumikattega kaetud pindadel kujuneb kliima, mis omakorda mõjutab naaberalade klimaatilisi tingimusi. · Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile: Aurumise intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: veehulgast, mis võib auruda , aurumiseks vajalikust soojushulgast ning aurumist soodustavatest teguritest nagu nt tuul, küllastusvajak jt. Ookeanil on maismaa esimene tingimus alati täidetud. Ka tuul on ookeanidel küllalt tugev , soojust mida on vaja aurumiseks saab ookean päikesekiirguse näol ja soojade hoovuste arvelt. Aurumine on seetõttu ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvatoriaalsetel ja troopilistel aladel . Mandil n aurumine piiratud ja sõltub sademete hulgast
· Kasutegur. Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe. . · Taandatud soojus. Taandatud soojuseks nimetatakse soojushulga ja temperatuuri suhet Q/T=const. Taandatud soojus on seda suurem, mida madalamal temperatuuril toimub soojusülekanne. Taandatud soojus väljendab energeetilist kvaliteeti. Ülekantavast soojushulgast saab seda rohkem mehaanilist tööd, mida suurem on ülekandel temperatuuride vahe - st., mida kõrgem on algtemperatuur ja mida madalam lõpptemperatuur. Et temperatuuri languse määrab äraantud soojushulk, on järelikult madalamale temperatuurile antav (suurema taandatud soojusega) soojushulk energeetiliselt efektiivsem. VALEMID (SEADUSED) Loeng 2 · Keha liikumisvõrrand (vektorina ja koordinaatides).
mõnes totus seiskuda või liikumine vastupidiseks muutuda. Kuigi keskmine vee temperatuur hoitakse keemistemperatuurist 30- 40 ºC madalamal, võib vesi niisuguses torus siiski keema minna ning sellega kaasneb soolade väljasadenemine veest, torude kohalik ülekuumenemine ja hüdraulilised löögid. Vee stabiilse liikumise tagamiseks paralleelsetes torudes on vaja tagada minimaalsed keskmised kiirused torudes., mis sõltuvad pinnaühiku poolt vastuvõetavast soojushulgast q. Joonis 15-1. Veesoojenduskatel PTVM-30 Suhteliselt peenikeste kollektorite korral, kus töökeskkonna kiirus kollektoris on kiirusest torus palju suurem, mõjutab staatilise rõhu muutus piki kollektoreid töökeskkonna kulu läbi paralleelsete torude. Vee ja auru juurde ja ärajuhtimiseks kasutatakse erinevaid skeeme. /2/ 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad Kolle on see katla (katelseadme) osa kus toimub kütuse põlemine. Kütuse põlemisel
annaabi.ee 
