9 1v 18.0 2v 17.9 18.0 0.0359 3v 17.8 4v 18.2 Tabel 4.6 5. Järeldused Katsete tulemusel leidsime, et sinine katsetatud EPS on suurema keskmise tihedusega, suurema paindetugevusega, väiksema veeimavuse ja soojuserijuhtivusega. Koormustulemused olid valgel ja sinisel EPS-il ligilähedased. Katsete tulemusena leitud soojuserijuhtivused on ligilähedane õppejõu poolt antud soojuserijuhtivustega (valge EPS 0,0355 W/(mK) ning sinine 0,0344 W/(mK)). Antud töös kasutatud EPS-i plaadid vastavad klassifikatsiooni alusel sinine EPS 120 ning valge ka EPS 120.
on abiks lektori käest saadud tunnikonspektid, eesti standardikeskuse standardid ning kõik mis leidub interneti avarustes. Kõik selle mainitu eesmärk on näha kuidas toimub hoone energiatõhususe leidmine ning kuidas projekteerida hoonesse vajaminevad torustikud ja tehnoseadmed. 4 1. HOONE SOOJUSKADUDE LEIDMINE Antud osas leitakse hoone konstruktsioonide soojuserijuhtivused (välisein, põrand, pööning vahelagi), hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega, hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist, hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa, hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel, hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa ning hoone küttevõimsuse leidmine. 1
arvestata. 20. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1. Arvutatakse kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus (piirde pinnaga risti) 2. Arvutatakse kogusoojustakistuse alumine piirväärtus (piirde pinnaga paralleelselt) 3. Leitakse nende aritmeetiline keskmine See meetod ei sobi: külmasildadest põhjustatud pinnatemperatuuride arvutamiseks; mitte- homogeense tarindi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui arvutusviga on suurem, kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada tempera- tuurivälja arvutusmeetodit või külmasillad tuleb eraldi arvesse võtta. 21. Külmasillad (geomeetriline külmasild, konstruktiivne külmasild, „projekteerija praak“ külmasild), külmasildade mõjud, temperatuuriindeks, temperatuuriindeksi kriitiline tase Eesti
.. xn R xa R xb R xn kus: Axa,…,Axn mittehomogeense kihi üksikute osade osapindalad (osakaalud), m2 (-); Rxa,..,RxTn mittehomogeense kihi üksikute osade soojustakistused, Piirde soojusläbivus U W/(m2K) 1 U , W/(m2K) Rtot Eelnevalt esitatud mittehomogeensete materjalikihtidega piirde soojustakistuse lihtsustatud arvutusmeetodit ei saa kasutada, kui mittehomogeense kihi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui soojustakistuse ülemine ja alumine piirväärtus erinevad üle 1,5 korra; kui arvutusviga on suurem kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada temperatuurivälja arvutusmeetodit või tuleb külmasillad eraldi arvesse võtta (vt EVS-EN ISO 10211). Piirdetarindi korrigeeritud soojusläbivus Uc = U + U, W/(m2K) U = Ug + Uf + Ur + Ua + UX, W/(m2K)
Külmasilla kriitilisust saab hinnata arvutusliku temperatuuriindeksi abil. Külmasilla lisajuhtivus on oluline info hoone soojuskadude hindamiseks. Sõlme joonis Soojusvoo vektorid Samatemperatuurijooned Joonis 6.1 Külmasild soklisõlmes Käesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja arvutusprogrammi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikidele pindadele temperatuurid ja soojustakistused ning materjalidele soojuserijuhtivused. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojuse vool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Materjalide soojuserijuhtivused on toodud Tabel 6.2. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades.
jooned Joonis 3.2 Geomeetriline külmasild välisseina välisnurgas. Sõlme joonis Samatemperatuurijooned Soojusvoo vektorid Joonis 3.3 Külmasild soklisõlmes. Kõnesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja programmi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikide pindade temperatuurid ja soojustakistused (vt. Tabel 3.2) ning materjalide soojuserijuhtivused (vt. Tabel 3.3). Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool läbi tarindite liitekohtade, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Külmasilla soojusjuhtivus arvutustes ja külmasilla temperatuuriindeksi arvutustes on kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla soojusjuhtivus) tehakse keskmiste suuruste järgi, niiskustehnilise toimivuse arvutus
annaabi.ee 
