Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: · organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: · organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis
toimuva siseõhu ringluse ja vastava CO2 kontsentratsioonide hajumisega. Samuti mõjutab CO2 sisaldust toaõhus aknapiirkondades toimuv infiltratsioon ja eksfiltratsioon ning tuulerõhust tingitud korterisisene õhu liikumine. Nende mõjutegurite tulemusena võib ainevahetusliku CO2 meetod näidata tegelikust suuremaid õhuvooluhulkasid. 8.1.3.1 Inimese CO2 eraldused ruumi Kasutades kirjanduses (ASHRAE Handbook 1993) toodud seoseid ainevahetusliku soojuseralduse, kehapindala ja vastava hapnikutarbe vahel, saab avaldada järgneva valemi (8.3): 0,727 M RQ m0,425 l 0 ,725 QCO2 (8.3) 4,83 RQ 16,17 kus QCO2 inimese CO2 eraldused ruumiõhku, l/h; M inimese soojuseraldused, W/m2; RQ väljahingatava CO2 ja sissehingatava O2 suhe; m inimese kaal, kg; l inimese pikkus, m.
annaabi.ee 
