Q 5 Ct 130 A 160 Cm 5,894722 Kf 1 H 51 dT 300 m 1,687592 n 1 f 0,002603 Wg 4,012826 D 1,261358 Vm 2,006413 Valgla 60 0,75 0,2 900 60 0,75 0,8 3600 60 0,25 0,8 1200 60 0,25 0,2 300 50 365 18250 Koormus kg P/a Osakaal % Haritav maa 1260 6,10 Looduslikud kõlvikud 141 0,68 Asula reoveed 18921,6 91,63 Küla 12,775 0,06 Sademed 315 1,53 ...
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam
Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides.
3. , 4. ; 5. . 25. Deaeraatorite lülitus elektrijaama soojusskeemi. . . . . . . . 26. Toitepumbad. Toitepumpade ajamid. Toitepumba rõhu arvutus. , . : 1) , ; 2) , , . . 3) : TP1 TP2, . 180°C, 250°C. 27. Toitepumbad. Ühe või kaheastmelised toitepumbad. : , , . : ( ), , , . 28. Soojuselektrijaama auru ja vee bilanss. : D0= Dr+ Dtih+Dleke+ Di+Dk; D0 , kg/s; Dr ; Dtih ; Dleke ( ); 1,5%. Di ( , , .); Dk . : Dtv=D0+Dläbipuhe; . Dlisavesi=Dleke+D´läbipuhe; . Dleke <0,015 Dtv . D´läbipuhe . . Dlisavesi = Dleke + D´läbipuhe + Dtagastamata kondensaat. 29. Katla läbipuhe, läbipuhkevee soojuse ärakasutamine. , , . . , , . 30
pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 4045 m . Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamades tekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale Põlevkivituha keemiline koostis varieerub vastavalt leiukohale, kuid 1997. aasta andmetel domineeris põlevkivituhas kaltisiumoksiid umbes 41,5%, sellele
põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/geol/pkivi.html
Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaasi kasutamise eelised: puhas ja keskkonnasõbralik,kütuse täielik põlemine. Torutransport>säästab loodust. Teine eelis on kättesaadavus. Maagaasi varud on suured ja arvatakse, et neid jätkub 50-100 aastaks Soojuselektrijaama plussid ja miinused: plussid: soojus, valgus. Miinused: saastab põhjavett,hõlmab suuri alasid,saastamine(tuhamäed),CO2palju.
ELEKTROENERGEETIKA Elektri tarbimine on kasvanud kiiremini kui üldine energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal Soojuselektrijaamad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid HÜDROELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks
Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee reostamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte
Peamisteks liikumistelgedeks on Kangelaste ja Kreenholmi prospektid, mis ühendavad elu- ja tööstusrajoone. Vastupidise, loodest põhja suunduva telje moodustab Tallinna maantee, mis on ka linna läbivaks transiitteeks. Ida-lääne suunal läbib linna ka raudtee. Narva linna ilmet kujundavateks peamisteks looduslikeks objektideks on Narva jõgi ja veehoidla, teised väiksemad veekogud ning Tallinna maanteest põhjapool paiknev klindiastang. Silma paistavad ka antropogeense tekkega Balti soojuselektrijaama tuhaplatood. Linna suremad rohealad paiknevad äärealadel lõuna-edelaosas ning põhja-loodeosas. Inimeste puhkealadena on olulisemad rohelised alad jõe kaldal raudteesillast jõesadamani, vanalinna bastionite vöönd, Gerassimovi park ning mitmed väiksemad kõrghaljastusega alad linna hoonestatud osas, sh hoonete ümbruse kõrghaljastus. Esimesel jaanuaril 2010 oli Narva elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%
Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre
Mõte riigi majandust ja arengut tõsta on positiivne, kuid hoolikalt tuleb valida selliste projektide asukoht, et võimalikult vähe meie puhast ja kaunist loodust kahjustada. Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tagajärjel lekivad keskkonda mürgised kemikaalid. Põlemisel eraldub mitmeid happesademeid ja kasvuhoonegaase, mis tekitavad osooniauke. Põlevkivi tootmine toimub ulatuslikult Kirde-Eestis, kus asuvad kaks suuremat soojuselektrijaama. Elektrienergia on inimestele väga tähtis, sest tänapäeva digiajastul toimib meie elu tänu elektrile: majapidamiste ülalpidamine, valgusfooride reguleerimine, tehaste töö ja palju muud. Et meie riik ikka produktiivselt edasi toimiks, tuleks põlevkivi asemel kasutada alternatiivseid meetodeid. Näiteks on kasvav trend rajada tuuleparke ning kasutada päikesepaneele energiaallikana. Nendest saadav energia pole küll
8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid kasutada kompostimisel teatud juhtudel soojuselektrijaama kütusena. 3. Jäätmekäitlus 1) Jäätmeseaduse järgi peab jäätmeid esmajärguliselt kasutama materjalina ja teisejärguliselt energiana. 2) Prügilasse võib jäätmeid viia siis, kui nende taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on muude käitlusmmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 3) Jäätmekäitluseeskirju peavad järgima kõik objektil töötavad ettevõtted ja isikud. Iga töötaja vastutab töös tekkivate jäätmete
4045 m [3]. Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamadestekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Taaskasutamine Põlevkivituhal on mitu fraktsiooni. Kõige peenem püütakse kinni elektrifiltritega ja kõige jämedam tuleb eemaldada kolletest. Koldetuhka ei osata praegusel ajal ära kasutada, samas
Eestisse jõudis valgeamuur alles 1980.-ndate aastate keskpaiku. Kuna parasvöötmes ei ole ühtegi teist kalaliiki, keda saaks kasutada veetaimestiku ohjamisel, siis leiti, et valgeamuur on selleks sobilik. Eestisse kasvatati algul valgeamuuri peamiselt Narva elektrijaamade juures olevates soojaveekanalites paiknevates sumpades. Järvedest püütud valgeamuurid on suure tõenäosusega põgenenud Narva kalamajanditest. 1980.-ndate keskel plaaniti valgeamuur asustada Balti soojuselektrijaama jahutuskanalisse, et kergendada inimeste tööd elektrijaama puhastusreste ummistavast taimsest massist vabastamisel. Idee jäi aga soiku, sest ei leitud head moodust, kuidas neid kalu jahutuskanalites kinni hoida ja kardeti, et kalad põgenevad soojavee kanalite piirkonda. Siiski toodi sisse väike kogus valgeamuure ja kasvatati neid soojuselektrijaama soojaveekanalites paiknevates sumpades. Sealt põgenenud valgeamuurid on hiljem välja püütud Peipsist ja Võrtsjärvest
Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase. Selle tulemusena on Eesti üheks suurimaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Selline reostus mõjutab negatiivselt mitte ainult eestlasi, vaid tervet maailma. Niisamuti jäävad põlevkivi kaevandamise tõttu ümbruskonda kõrged aheraine mäed ning segipööratud pinnas. Maastiku rikkumine on
Kus seda leidub? Uraanimaagil, seda leidub Austraalias, Lõuna Aafrika Vabariigis, Brasiilias 33)Millistes riikides toodetakse tuumaenergiat? USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas jne 34)Millised on tuumaenergia plussid, millised miinused? Plussideks on- kulub vähe toorainet, tekib suures koguses energiat, saab ehitada vastavalt tarbijate vajadustele, üsna keskkonnasõbralik. Miinusteks- tuuma jäätmed, ohtlik(katastroof, näiteks tsernobõl) 35)Millised on soojuselektrijaama plussid, miinused? Plussideks- suhteliselt odav ehitada, ei teki ohtlike jäätmeid, saab reguleerida tootmismahtu. Miinusteks- väga suur CO2 eraldumine atmosfääri, sõltuvus kütuse leiukohast, palju tahkeid jäätmeid(aheraine) 36)Millised on hüdroelektrijaama eelised ja puudused? Eeldusteks- ei saasta atmosfääri, ei teki tahkeid jäätmeid ja ei vaja palju tööjõudu. Puudusteks aga ehituse kallidus, tammid takistavad kalade rännet, võimalikud üleujutsed
möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe veele. Põlevkivi põletamisel elektrijaamades kulutatakse ühe tonni põlevkivi kohta 100 kuupmeetrit jahutusvett, mis lastakse soojendatult Narva jõkke tagasi. Peale raiskamise on tegu väga suure soojusreostusega. Viru Õlitööstuses tekib praegu umbes 700 miljonit kuupmeetrit Kohtla-Järve generaatorgaasi aastas, mis juhitakse mööda toru Kohtla-Järve soojuselektrijaama kateldesse. Kuna põlevkivi sisaldab vähesel määral väävlit, tekib elektrijaama kateldes vääveldioksiidi. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, eriti nendes piirkondades, kus looduslik regulatsioon on tavapärasest nõrgem. Vääveldioksiidi heitmed sõltuvad kasutatava kütuse väävli sisaldusest. Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mis käsitleb suuri põletusseadmeid, nõuab, et 2008. aastaks peavad
41) Altrenatiivenergia plussid ja miinused. 42) Iseloomusta erinevate regioonide energiamajandamist ja tarbimist. 43) Iseloomusta erinevate energiaallikate osatähtsust regioonide elektrienergia toodangus 44) Kui mitu korda on elektrienergia tarbimine väiksem arenguriikides võrreldes arenenud riikidega? Millised riigid tarbivad kõige rohkem? Suurimad tarbijad inimese kohta? 45) Miks ehitatakse kivi-ja pruunsütt kasutavad soojuselektrijaama kaevandamispiirkonda? Kuhu ehitatakse masuudil ja maagaasil töötavad elektrijaamad? Miks?
Esimene kaevandus avati Pavanduses 1918.aastal. Põlevkivi kasutati tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik tarbija 1920.ndatel aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene põlevkivi tehas rajati 1924.aastal Kohtla-Järvele. Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus. Õli oli tähtis väljaveokaup. 1924. Hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama. Põlevkivi kasutuselevõttu soodustas raudteeühenduste olemasolu. Põlevkivitööstus kujundas ümber Ida-Virumaa asustuse. Turbatootmine tekkis 18.sajandi lõpus mõisates. Suured tellisetehased ning Kreenholm rajasid endi kütusega varustamiseks omad turbatööstused. Tekkisid turbatööstuse asulad nagu Lavasaare, Turba ja Tootsi. Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi
Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on
aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu; 17.Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)? Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks. 18.Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni. Mille poolest erineb kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast? Aurukatel. Auruturbiin, Elektrigeneraator, · Kuuma auru kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks · Ülekuumendatud aur suunatakse düüside või ringikujuliselt paigutatud juhtlabade abil turbiini võllil paiknevatele töölabadele
protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Tavalise soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. See ei saasta keskkonda ning on kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimater- jalid ja katalüsaatorid on kallid. Selle uurimisel on katsetatud kütuseelemente, kus kütuse lagundajaks on bakterid. Juba 1974. aasta paiku ennustati kütuseelementide tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja
1970.-ndatest aastatest alates on Eestis forelli kasvatatud ka sumpades rannikumere riimvees. Proovitud on ka kasvatust mereveega täidetud kiirvoolukanaleis, soojuselektrijaamade väljavoolukanalites olevais sumpades ja biopuhastusel põhinevates vee korduvkasutusega basseinides. Praegu on Eesti suuremateks forellikasvatajateks Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, Karilatsi kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake. Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi
protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka „leegita põlemine”. Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Tavalise soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. Kütuseelemendi tööigagi on küllalt pikk, küündides 10 aastani, ja tema mõõtmed väikesed. See ei saasta keskkonda ning on kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimaterjalid ja katalüsaatorid on kallid. Sellesuunaline uurimistöö jätkub väga intensiivselt ja mitmes suunas. Näiteks on katsetatud kütuseelemente, kus kütuse
(rahuldasid vajadusi valgustuse järele). Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele (kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina ka gaas). 1924. aasta - põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. ( Eesti põlevkivienergeetika algusaasta ) Teine Maailmasõda Kaevandamine - Eestis ning Hiinas . Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks ( Kohtla-Järve gaasikombinaat - >Leningradi varustamiseks gaasiga). . Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti Soosjuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti Soojuselektrijaam 1973 Naftakriis - |>suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46
Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on
Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku viis uut kaevandust ning kuna maagaas asendas samal ajal põlvekivigaasi, siis põlevkivi gaasistamistööstus orienteeriti ümber keemiatööstuseks. 1955 aastal otsustas Nõukogude Liidu keskvõim rajada Narva Balti Soojuselektrijaama, mis valmis 1959 aastal ning mille võimsus oli 100 MW. See jõujaam oli mõeldud Venemaa loodeosa energiavarustuse tagamiseks. Jõujaama põletussüsteemid olid spetsiaalselt konstrueeritud põlevkivi põletamiseks. 1960 aastal kaevandati 9,24 miljonit tonni põlevkivi. 1966 aastal käivitati viimane 12 generaatorist ning jaama koguvõimsuseks sai 1600 MW. Kogu süsteem oli põlevkivi madala kütteväärtuse tõttu sama mahukas kui 5000 MW võimsusega söeelektrijaam
võib tulla katastroof (radioaktiivselt saavad reostada väga suured alad) 21. Millistes riikides asuvad maailma suurimad põlevkivivarud? Eesti, USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia ja Venemaa 22. Millal hakati Eestis põlevkivi kaevandama? Miks just siis? Eestis hakati seda kasutama enne teist maailmasõda. 1918. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. 23. Nimeta põlevkivienergeetikat soodustavad / pidurdavad tegurid Eestis Soodustab see, et Eestis leidub põlevkivi Pidurdavad: 1) Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte 2) Suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee reostamine 24. Erinevate energiaressursside kasutamise eelised ja puudused: nafta, kivisüsi, maagaas, tuumaenergia, tuul, päike, geotermaalenergia, biomassi energia 25
20% alla normi · Maailma ühe saastatuma linna - Mexico City - vastsündinute veri sisaldab organismile ohtlikus koguses pliid chryssy 16 Eesti keskkonnaprobleemid Energiaprobleemid Põhiline osa Eesti energiast toodetakse Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama - Eesti SEJ ja Balti SEJ. Seal on ka meil tõsisemad keskkonnaprobleemid. Meie energiajaamades peamise kütusena kasutatav põlevkivi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi iidsetest taime- ja loomajäänustest. Eestis võeti see kasutusele 1918. aastal ja teadlaste väiteil ammendatakse see lähema sajandi jooksul. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Põletamisel
Katowices (Poola) on õhusaaste tõttu emade ja laste veres hemoglobiini-väärtus alanenud 20% alla normi Maailma ühe saastatuma linna - Mexico City - vastsündinute veri sisaldab organismile ohtlikus koguses pliid chryssy 17 Eesti keskkonnaprobleemid Energiaprobleemid Põhiline osa Eesti energiast toodetakse Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama - Eesti SEJ ja Balti SEJ. Seal on ka meil tõsisemad keskkonnaprobleemid. Meie energiajaamades peamise kütusena kasutatav põlevkivi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi iidsetest taime- ja loomajäänustest. Eestis võeti see kasutusele 1918. aastal ja teadlaste väiteil ammendatakse see lähema sajandi jooksul. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Põletamisel
põletamine. Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sealhulgas olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid. Loomulikult saavad mõlemad põletus võimalused eksisteerida paralleelselt. Eesti Energia AS rajab Iru Soojuselektrijaama territooriumile masspõletustehase, kuid see on alles algstaadiumis. Puidujäätmeid juba kasutatakse energiaallikana. Energia tootmiseks on võimalik kasutada ka paberit, pappi ja teatud liiki plastikut, samuti olmeprügi. Samas tuleb rõhutada, et jäätmete põletamisel (ka nn RDF-i mõne kütusega koospõletamisel) tuleb järgida direktiivis 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta ja keskkonnaministri 4. juuni 2004
EV EV EV a) b) c) Joonis 3.1. Ettevõtte sooja- ja elektrivarustus a) ühtsest energiasüsteemist b) ettevõtte oma katlamaja kasutamisega, c) ettevõtte oma soojuselektrijaama kasutamisega ES energiasüsteem, katlamaja, SEJ soojuselektrijaam, S soojusenergia, E elektrienergia, EV ettevõte ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 2 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Fenoolset protsessivett tekib siin Koksigaasi saadakse ca 300-350 m 3 ehk 140-180 kg 1 3D GEO, vähe (20-25 kg/tonni kuiva põlevkivi kohta) ning see tonni niiske kivisöe kohta. Puhastatud koksigaas . põletatakse ära soojuselektrijaama koldes. kütteväärtusega 16000- 21000 kJ/m3 sisaldab: Kiviter ja Galoter protsesside võrdlus : Kiviter Galoter 1)vesinikku 55-60% (olulisim produkt
[4] Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sh, olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid. Loomulikult saavad mõlemad põletus võimalused eksisteerida paralleelselt. Eesti Energia AS on esitanud idee rajada Iru Soojuselektrijaama territooriumile masspõletustehase, kuid see on alles algstaadiumis. [4] Puidujäätmeid juba kasutatakse energiaallikana. Energia tootmiseks on võimalik kasutada ka paberit, pappi ja teatud liiki plastikut, samuti olmeprügi. [4] Jäätmetest energia tootmine (jäätmete põletamine) on vastavalt jäätmekäitlushierarhiale eelistatum tegevus võrreldes ladestamisega prügilatel, seepärast saab seda toetada
liiduvabariigi kontrollile. Aastad 1958 1961 oli Eestimaa industrialiseerimise suuraastad. Forsseeriti masina- ja metallitööstus. Eesti tööstustoodang suurenes samal perioodil 1,7 korda. Ehitati ümber Kalinini-nimeline Tallinna vedurite ja vagunite remonditehas ja nimetati ümber Tallinna elavhõbealaldite tehaseks. 1959. aastal lasti käiku H. Pöögelmanni nim. Tallinna raadiotehnikatehas. 1957. aastal alustati Narva lähistel Balti soojuselektrijaama ehitamist. Tsemenditehase Punane Kunda rekonstrueerimist alustati 1958.aastal. 1959. aastal anti käiku Kohtla mineraalvatitehas. Rekonstrueeriti ja laiendati ka toiduainetööstusettevõtteid. Peaaegu poole toiduainetööstuse toodangust andis liha- ja piimatööstus. Oluliselt muutus tööstuse struktuur. Eesti Vabariigi perioodil andis rasketööstus 25 %, 1960. aastal aga 50 % tööstuse kogutoodangust. Statistika andmetel kasvas tööstuse kogutoodang pidevalt.
· 2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus. · Üks kinnise veekasutussüsteemiga angerjakasvandus Võrtsjärve ääres: AS Triton PR. · Tuurlaste (siberi tuura) kasvatamisega Eesti Soojuselektrijaama jahutusvee kanalis tegeleb AS Störfisch. · Mitmed kasvandused tegelevad muu kõrval eksootiliste kalade kasvatamise katsetega - paalia, tilaapia, triipahven, siig Kalakasvatsliku taastootmise eesmärgil tegelevad Eestis · Angerjakasvandus, mida on Eestis ainult üks- OÜ Triton. (Võrtsjärve ääres). · Õngu- Meriforell (Hiiumaa) · Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres) · Härjanurme- Siig, koha · Ilmatsalu- Haug, linask
kätte saadavust. Energia toodan g: Joonis 1. Jamaica energiatootmise ülevaade. Tuumaenergia Muud alternatiiv energia allikad Hüdroenergia Soojuselektrijaama toodang Joonis 2. Maailma energiatoodang. Tuumaenergia Hüdroenergia Soojuselektrijaamade toodetud energia Muud alternatiivsed
tagasivooluks G (põlemiseks liiga jämedad osad). Liigitatakse saht- ehk gravitatsioon-, tsentrifugaal- ja inertsseparaatoriteks. Sepa-s jämeda kütuse osakesed eralduvad, sahtseparaatoris gravitatsioonijõu toimel, inertssepa-s voolu liikumissuuna muutusel inertsi mõjul ja tsentrifugaalsepa-s tsentrifugaal jõu toimel. Tsentrifugaalsepa-d kasutatakse antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 % kütuses sisalduvast väävlist. Inertsseadmed jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;
mitme mõõtesuuruse mõõtmiseks ja mõõtesignaali saamiseks kujul, mis on sobiv selle automaatseks töötlemiseks, edastamiseks, kasutamiseks järgnevates automaatjuhtimissüsteemides või otseseks vastuvõtuks operaatori poolt. Otstarbe järgi jagunevad mõõtesüsteemid info-, mõõte-, kontrollmõõte-, ja juhtmõõtesüsteemideks. Mõõtekanalite arvu järgi rühmitatakse nad ühe, kahe, kolme jne. kanaliga mõõtesüsteemideks. Võrdlemisi palju mõõtekanaleid on soojuselektrijaama mõõtesüsteemil, mis saab mõõteinfo terve rea mõõdetavate suuruste kohta erinevatest energiaplokkidest. 54. Näidik Näidik on mõõtevahendi osa, mis esitab näitu. Näidiku mõiste võib hõlmata ka mõõdu väärtusteesitamis- ja seadmevahendeid. Skaalanäidik annab skaalanäidu ja numbernäidik numbernäidu. Skaala ja viidaga varustatud numbrernäidiku abil esitatud näitu nim. poolnumbernäiduks. 55. Indikaator
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
kalaliikide ja sissetoomisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks vajalik karantiinikeskus. 55 8.6. Vesiviljelussektori SWOT Tugevused Nõrkused 1.Kõrge tehnoloogiline tase 1.Oskuslike spetsialistide puudumine 2.Vee ja maaressursi olemasolu (sh 2.Mahukate käibevahendite vajadus soojuselektrijaama jahutusveed) (omavahendite vähesus) 3.Bioloogiline ressurss aretustööks 3.Madal konkurentsivõime Eesti ja looduses Euroopa turgudel 4.Traditsioonid ja järjepidevus 4.Väike toodangu maht 5.Nõudlus tööstuse poolt toormaterjalile 5.Senine selge strateegia puudumine 6.Huviliste rohkus 6.Väikesed ja killustatud ettevõtted
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sh, olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid. Loomulikult saavad mõlemad põletus võimalused eksisteerida paralleelselt. Eesti Energia AS on esitanud idee rajada Iru Soojuselektrijaama territooriumile masspõletustehase, kuid see on alles algstaadiumis. Arvestades direktiivist 1999/31/EÜ prügilate kohta tulenevaid bio- lagunevate jäätmete ladestamisele seatavaid piiranguid ja viimaste aastate arenguid teistes riikides (näiteks Soomes), on väga tõenäoline, et Eestis tekib hinnanguliselt 5-10 aasta perioodil jäätmete masspõletustehas Tallinna piirkonnas. Koospõletamise osas on suurimaks ettevalmistamisel olevaks projektiks nn. RDF põletusvõimsuste
annaabi.ee 
