4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume. tekib orgaanilise aine lagunemise tulemusena
PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS b. HAPPELINE SOODUSTAB LEETUMIST, TOITAINETE VÄLJAKANDUMIST MULLAST B. AEG MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM
f) tootmisvahend( põllumajandus) g) taastuv loodusvara & arheoloogiline mälu Mulla koostis : Elus osa: a) pisiloomad b) mikroorganismid Eluta osa : a) gaasiline ja vedel b) tahked osad on mineraalneosa(kivid,liiv,savi) ja orgaanilineosa(huumus) Mullatekke tegurid: Passiivsed: reljeef, aeg, lähtekivim. Aktiivsed: biosfäär,kliima,inimene. Lähtekivimi mõju: a)Lõimis-mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi(liiv,savi,kivid) b) vee liikumine ja sisaldus c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass
4. Mulla jaotus lõimise ja veereziimi järgi. a. Lõimise järgi: Mullaosakeste suurus-väheneb 1. Liivmullad - füüsikalist savi 0%- Pooride suurus väheneb 10% Niiskuse sisaldus suureneb 2. Saviliiv 10%- Õhusisaldus- väheneb 20% Soojenemiskiirus väheneb 3. Liivsavi 30%- Toitainerikkus - suureneb 50% 4. Savi üle 50% b. Veereziimi järgi: 1. Läbiuhtelise veereziimiga- sademed>aurumine leetumine, leostumine(niiske parasvööde(ekvatoriaalne) 2. Tasakaalustatud veereziimiga sademed=aurumine
kliimaga Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline? Parasvöötme rohtla Millisele kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik? Koht A 2.9. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga Kliima, elustik, reljeef, aeg Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa 2. Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: värvus, lõimis, soojenemiskiirus, toiteelementide sisaldus, õhu- ja niiskusesisaldus jms. 2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud, kumb normaalse tihedusega mulda? Põhjendage. Tihenenud mulda kujutab diagramm B, kus on õhku 12% ja vett 12%, sest tihenenud mullas väheneb pooride maht, mistõttu on mullas vähem vett ja õhku Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgitage näite abil. Mulla tihenemine tekib juhul, kui masinate surve mullale ületab mulla kandevõimet,
Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. * Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke
e d a m s FÜÜSIKALINE o MURENEMINE o j e KEEMILINE m MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA LÄHTEKIVIMI MÕJU LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) VEE LIIKUMINE JA SISALDUS SOOJENEMISKIIRUS REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE) NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) AEG
mikroorganismid o Hästi lahustuvad nt Na, K, Ca (ei lahustu SiO2, Fe, Al) Bioloogiline murenemine: o Põhjustavad taime juure eritused, ainevahetus saadused, muundunud orgaanilised ained o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid: Lähtekivim: määrab füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskuse sisaldus , soojenemiskiirus, mineraalainerikkus. Liivad on keemiliselt vaesed savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse. Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda.
nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus Reljeef Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused. Aeg (Mulla vanus) Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks mineraalaineteks, troopilises kliimas oksiidideks. Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.
a) Lõimise järgi: Mullaosakeste suurus-väheneb · Liivmullad - füüsikalist savi 0%-10% Pooride suurus väheneb · Saviliiv 10%-20% Niiskuse sisaldus suureneb · Liivsavi 30%-50% Õhusisaldus- väheneb · Savi üle 50% Soojenemiskiirus väheneb b) Veereziimi järgi: Toitainerikkus - suureneb · Läbiuhtelise veereziimiga- sademed > aurumine leetumine, leostumine (niiske parasvööde (ekvatoriaalne)) · Tasakaalustatud veereziimiga sademed = aurumine Mandriline lähisekvatoriaalne · Aurumise ülekaaluga aurumine > sademed · Kõrgtroopiline kõrbed
Toitainetesisaldus Huumusrikkad, Leetumine vähendab Liigniiskus väh viljakust viljakadmullad viljakust veesisaldus Põuakartlikud, paras-niisked Kuivad- ja parasniisked Niisked- ja soostunud mullad mullad mullad Näitaja Liiv Savi Õhusisaldus Suur Väike Veeläbilaskvus Suur Väike Soojenemiskiirus Suur Väike Toitainetesidaldus Väike Suur Kohad, kust võime praegu näha esmast mulla tekkimist : rannikualadel, laidudel- alles merealt välja tulnud Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas (keemi. Mur) mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? - niiskes kliimas toimub intensiivselt keemiline murenemine, mis ulatub alati sügavamale. Inimtegevuse mõjud muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes:
Niiskes ja soojas (ekvatoriaalne). 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima b. Lähtekivim c. Reljeef d. Aeg e. Organismid f. Inimtegevus a. Kliima-Temperatuuri mõju murenemisprotsess, sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustamine b. Lähtekivim-Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määrab mulla füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus ning mineraalainerikkus. c. Reljeef-Pinnamood mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Nt mägiste ja künklike alade muldkate on märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Sõltub veel põhjavee tase ja seega mulla veesisaldus. Seal, kus põhjavesi on sügaval, on muld enamast parasniiske või põuakartlik, madalamatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, on muld liigniiske. Päikesepaistele avatud lõunapoolsetel nõlvadel
Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku. Kartul vajab 10 x rohkem kui teised taimed. Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1-1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused.
Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku. Kartul vajab 10 x rohkem kui teised taimed. Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1- 1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse:
juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.. BIOLOOGILINE MURENEMINE vetikate, samblike kinnitumine kivimi pinnale (biokeemiline toime, , ka mehhaaniline. tekivad jääkained ja juureeritised, enamasti Happelised . MULDADE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID: Lähtekivim: sellest oleneb mulla lõimis, õhu-ja niiskussisaldus, soojenemiskiirus ja toitaineterikkus Kliima: Murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest sõltub taimestik, aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord. Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusreziim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust.
tüüpideks, alltüüpideks ja liikideks; muldade liigitelu põhiüksus on mullatüüp. Mullatekke tegurid: PASSIIVSED TEGURID – MÕJU ON AEGLANE ILMNEB PIKA AJA JOOKSUL AKTIIVSED TEGURID – MÕJU ON KIIRE, ILMNEB KIIREMINI Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Murenemine on keemiline (niiske ja soe), füüsikaline (külm ja kuiv), bioloogiline Lähtekivimi mõju: • LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) • VEE LIIKUMINE JA SISALDUS • SOOJENEMISKIIRUS • REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) • TOITAINESISALDUS • VÄRVUS Reljeef: • RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) • EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE) • NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) Aeg: • MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE
annaabi.ee 
